Mulle sattus kätte Eesti autori Riho Terase kirjutatud raamat "Seemnest suureks" 2009
Selles raamatus esitab autor sama küsimuse: miks peaks taimi seemnetega e generatiivselt paljundama?
Siin jagangi professionaali arvamust, sest algajal aednikul on midagi uut raske välja mõelda. Enda kaalutlused ja arvamuse loetud erinevate materjalide põhjal üritan samuti ülesande teksti põimida.
- Seemnetega paljundamine võimaldab saada korraga palju taimi. Eriti oluline on see suurte aedade omanikele ja taimemüüjatele.
- Teiseks põhjuseks on varieeruvus. Seemnetega paljundades ei ole kunagi kõik järglased identsed. Seda kasutatakse ära sordiaretuses, et saada tugevamaid, saagikamaid, õierohkemaid sorte.
- Taimed on tervemad, eristuvad juba seemiku eas, kasvades kiiremini. Pikeerimisel valitaksegi just tugevamaid taimi. Seemnetega paljundamisel viirused edasi ei kandu.
- Seemnetega paljundamisel põhineb uute liikide introdutseerimine s t võõrliik on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Näiteks Eestis kasvatatavad paprika sordid.
- Emotsionaalne väärtus: lihtne, korduv ja lummav ühtaegu.
- Odavam kui sama hulga taimede ostmine.
- Seemneid on lihtne transportida, liikide hankimine välismaalt on mugavam.
- Uute liikide toomine Eestisse on ohutum ei kaasne kahjureid ja haigusi.
Suvelilli seemnest ette kasvatades peab arvestama, et:
- läheb vaja kasvuhoonet või piisavalt arvul sooje aknalaudu. Kui ruumi napib, on mõistlikum jätta aedviljade ja suvelillede kasvatamine professionaalidele.
- talvise taimede ette kasvatamise kõige suuremaks probleemiks on tavaliselt päeva- ja päikesevalguse vähesus. Vähese valguse tõttu kasvavad taimed nõrgad ning venivad välja.
- paljud hübriidtaimed ei tule seemnest samad. Erinevalt pistikust, mis on emataime täpne kloon, erinevad seemikud oma vanematest geneetiliselt ja on teist värvi või erineva kasvukujuga.
- peamised hooldustööd taimede ettekasvatamisel on :kastmine, piserdamine, varjutamine
- kohale külvatavate suvelillede eelis - nende eest hoolitsemine on vähem töömahukas. Piisab korralikust maa ettevalmistamisest, umbrohu tõrjumisest, tugeva kasvuliste lillede harvendamisest ja suvisest kastmisest.
Suvelillede seemnete valmimise tundemärkideks on seemnekuparde või –kestade lõhenemine ja avanemine ning seemnete tumenemine. Kui seemned juba varisevad, siis on viimane aeg nende korjamiseks. Pika valmimisajaga seemnete kogumiseks võid taime õied või õisikud katta vana suka või marlikotiga, mis seo taime varre ümber kõvasti kinni. Valminud seemned pudenevad sel moel tasapisi kotti ja hiljem võid kogu õisiku ühekorraga maha lõigata ning järelvalmimiseks sooja, õhurikkasse kohta kuivama riputada.
- korjatakse seemneid ainult terve välimusega taimedelt
- külviks kasutatakse võimalikult värskeid seemneid
- külviks ei kasutata mitte vilju, vaid seemneid. Viljadest lüditakse seemneid mitut moodi, olenevalt sellest, milliste viljade ja seemnetega on tegu.
Valitakse külvikoht
Olenevalt suvelilletaimede kasvuaja pikkusest ja külvist õitsemiseni kuluva aja järgi valitakse seemnete külvikoht.
ETTEKASVATAMISEST ÕITSEMISENI KULUVA aja alusel
Külvist õitsemiseni kuluva aja pikkuse järgi rühmitatakse suvelilli järgmiselt:
- Liigid, mille seemnete külvist õitsemiseni kulub 8...9 nädalat. Näiteks sarikibeeris, rukkilill, harilik kosmos, kalifornia läänemagun, türgi mustköömen jt. Nendel liikidel valmivad seemned ka avamaale (kasvukohale) seemnete külvi korral.
- Liigid, mille seemnete külvist õitsemiseni kulub 10...12 nädalat. Näiteks kõrge, madal ja ahtalehine peiulill, harilik õlelill ehk kattelehine käokuld jt . Nende liikide taimed võiks varajasema õitsemise saavutamiseks kasvatada ette.
- Liigid, mille seemnete külvist õitsemiseni kulub 13...14 nädalat. Näiteks aed-raudürt, suvilevkoi, suvi-leeklill, sinilobeelia, hübriidpetuunia, leeksalvei jt. Nende liikide taimed tuleks kindlasti ette kasvatada.
KASVATAMISE VIISI alusel
-
ettekasvatatavad – aedaster, peiulill, petuunia, sinilobeelia, heliotroop, ruse, päsmaslill, gasaania, lemmmalts, tunbergia, lehtkapsas jt
Külvatakse kasti, karpi, potti või kassetti olenevalt seemne suurusest.
-
kasvukohale külvatavad – rukkilill, saialill, mungalill, mustköömen, ibeeris, magun, kipslill, päevalill, aed-puhmikmalts, jaanikakar, kalifornia läänemagun, päikesetiib, kivikilbik, magunad, lõhnav lillhernes jt
Tuleb kindlaks teha:
- kas külvatavad seemned vajavad mullaga katmist või ei vaja
- kas külvatav taim on valguses või pimeduses idaneja.
Väga väikeseid seemneid ning valgusidanevate taimede seemneid kasvusubstraadiga ei kaeta ning nendega tuleb olla eriti tähelepanelik. Et külv ei tuleks liiga tihe, segada seemned liivaga. Parim idanemistemperatuur on 14–18 °C. Hoolitseda tuleb, et seemned saaksid piisavalt valgust ja õhku. Kui seemned on idanenud ja esimesed pärislehed tekkinud, on aeg liiga tihedalt asetsevad seemikud laiali pikeerida.
Külv avamaale:
- Külve saab teostada avamaale pärast suuremate öökülmade möödumist ja kui mulla temperatuur on ligikaudu +10oC .
- Seemneid võib külvata ridadena või hajusalt.
- Pärast taimede tärkamist viiakse läbi harvendamine. Harvendamist tehakse kaks korda. Esimene kord jäetakse taimede vahekaugusels 5...10cm ja teisel harvendamisel jäetakse vahekauguseks juba taimede õige vahekaugus.
Külv võib sündida kotist, peost, sõrmede vahelt või kokku keeratud paksema paberitüki vahelt, kusjuures külvi puhul nimetissõrmega raputatakse paberit. Külv kaetakse peenikese kompostimullaga umbes 1 sm paksuselt, mis peale külvi kinni vajutatakse. Sellele järgneb põhjalik kastmine, kuid nii, et kastmise puhul seemneid ei tuleks mullast välja. Külida tuleb võrdlemisi harvalt, kui karta on, et seemne külv saab tihe, siis tulevad seemned segada liiva või turbapuruga, hiljem raputada seemnetele peale sõelutud mulda. Kui külv siiski kõige ettevaatuse peale osutub liialt tihedaks, on hiljem soovitav taimi harvendada.
Istutamisviisidest nimetaksin järgmisi:
- istutamine püsilillede vahele, sest osa mitmeaastaseid lilli õitseb kaunis varakult, nii jääks nende asukoht tühjaks;
- istutamine õitsemise aja järele — see oleks, lilled rühmitada sarnaselt, et ühel peenral oleks varaseid, keskmisi ja hiliseid õitsejaid
- istutamine värviliste laikudena,
- istutamine kasvu suuruse järele, kusjuures lillepeenra keskele pannakse kõrgemad, äärtele poolmadalad ja üsna äärde madalad, või siis lillepeenra välisservale kõrged ja siseservale, kui lillepeenar asub tee ääres, madalamad
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=188
http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1565/Seemnete-korjamine-ja-s%C3%A4ilitaminehttp://www.gardena.com/ee/garden-life/garden-magazine/taga-kasv-ja-oitseng-oma-aias-tegutsedes-juba-jaanuaris/
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=540
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/suvelilletaimede_ettekasvatamine.html
Foto: hansaplant.ee, ebu.ee
