Osa seemneid vajab enne külvi töötlemist. Selleks, et seemned hästi idaneks, tuleb neile luua parimad tingimused. Mõned seemned on väga kõva seemnekestaga ning idujuurel on sellest läbi tungida raske. Külvieelseks töötlemiseks kasutatavad erinevad lahendusviisid ongi looduslike tingimuste jäljendamine, et seemnes toimuksid heaks idanemiseks samad protsessid, mis looduslikult väliskeskkonnas. Järgnevalt ongi väljatoodud erinevad tegevused.
Stratifitseerimine e seemnete kihitamine e külmkäsitlus
Mõnede taimede seemned tahavad seemnekesta lõhkumiseks läbi külmumist. Need seemned tuleks külvata sügisel, et taimed saaks kohe kevadel kasvama hakata. Looduses seemned pudenevad, talvituvad, kevadel aga ärkavad. Teaduslikus keeles on see orgaaniline puhkus. Selliseid seemneid, mida on vahepeal soojas hoitud, on raske äratada ja seepärast on idanevuse protsent neil tavaliselt väike. Ilmastikutingimuste vahetumise jäljendamiseks, tuleb taimede seemned, mis on harjunud aastaaegade vaheldumisega, panna veidi enne külvi mõneks ajaks külma keskkonda. Seda nimetataksegi stratifitseerimiseks.
Seemnete strafitseerimise reeglid:
- kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood, mis tavatingimustes taluvad talviseid külmi, st temperatuuri alla +5 °С
- aeg võib olla ühest kuust kuni 2 aastani
- läbiviimiseks sobib väga hästi kelder või kaevik
- enne stratifitseerimist veenduda, et seemned on terved, ilma hallituse ja mädaniku tunnusteta
- enne stratifitseerimast võib hoida seemneid tumeroosas kaaliumpermanganaadi lahuses: enamus seemnetele piisab 30 minutist, suuri seemneid hoida nii 2-3 ööpäeva, pärast mida tuleb need pesta sooja puhta veega ja panna stratifitseerima.
- Valida ainult terved puhtad, seemned.
- Jälgida steriilsusreegleid, et protsessi käigus seemned seenhaigustega ei nakatuks – pakend ja pinnas peavad olema puhtad.
- Võtta liiva ja turba segu 1:1
- Seemne ja substraadi vahekord 1 osa seemnete kohta 3 osa substraati, mis on parajalt niiske. Substraat e materjal, milles seemneid stratifitseeritakse, tuleb kindlasti niisutada, kuid mitte läbi leotada.
- Seemned laotada ühtlaselt substraadile.
- Võib pakkida kõik tsellofaani ja sulgeda hermeetiliselt.
- Stratifitseerimise temperatuur on 0 ... +5oC Panna pakend vajalikuks ajaks külma (erinevatel lilledel 2 nädalast kuni 3 kuuni – lugeda külvipakil olevat juhendit)
- Üks kuni kaks korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, et õhutada substraati.
- Vajadusel tuleb lisada vett.
- Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega. Lume kevadise sulamise vältimiseks kaetakse see saepuru või põhuga. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui –1 ... –3oC.
Stratifitseerimise perioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbi kuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate, harilik kikkaputk, karulaugu seemneid.
Veel infot selle kohta : tekst ja foto
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=403
http://www.seemnemaailm.ee/articles/print.php?number=329
http://www.tlu.ee/~katrinu/kodune_5/oppematerjal.html
Midagi huvipakkuvat!
Ööviiul on kukulinnu päti ehk kuldkinga kõrval üks rahva hulgas tuntumaid nimesid orhideede kohta.Vähem on teada, et Eestis kasvab kahte liiki käokeeli. Omavahel erinevad nad peamiselt tolmuka ehituse poolest. Sageli on peetud „õigeks” ööviiuliks kahelehist käokeelt, kes kasvab niisketel niitudel, puisniitudel ja hõredamates, ka rabastuvates metsades ning loodudel.
Rohekas käokeel asustab pigem kuivemaid loodusid, karjamaid ja loometsi. Eesti lääneosas on ta rohkem levinud ja küllalt tavaline. Hea eristustunnus on lõhn, kuna lõhnaained on liikidel erisugused. Eelkõige selle põhjal ongi talurahvas teinud vahet „õigel” ja „valel” ööviiulil: kahelehine käokeel lõhnab väga tugevalt ja meeldivalt, ent roheka käokeele lõhn on nõrgem ega levi suveöödel kuigi kaugele. Gaaskromatograafi abil on kindlaks tehtud, et käokeelte lõhn tekib 32 keemilise ühendi toimel. III kategooria looduskaitse all olev liik Eestis.
Minu meeltesse ongi lapsepõlvest jäänud imepärane meeldiv lõhn, kui see videvikul Saaremaal karjamaalt kadakate vahelt läbi kõndides ninna tungis ja meeli erutas.
Rohekas käokeel asustab pigem kuivemaid loodusid, karjamaid ja loometsi. Eesti lääneosas on ta rohkem levinud ja küllalt tavaline. Hea eristustunnus on lõhn, kuna lõhnaained on liikidel erisugused. Eelkõige selle põhjal ongi talurahvas teinud vahet „õigel” ja „valel” ööviiulil: kahelehine käokeel lõhnab väga tugevalt ja meeldivalt, ent roheka käokeele lõhn on nõrgem ega levi suveöödel kuigi kaugele. Gaaskromatograafi abil on kindlaks tehtud, et käokeelte lõhn tekib 32 keemilise ühendi toimel. III kategooria looduskaitse all olev liik Eestis.
Minu meeltesse ongi lapsepõlvest jäänud imepärane meeldiv lõhn, kui see videvikul Saaremaal karjamaalt kadakate vahelt läbi kõndides ninna tungis ja meeli erutas.
 |
| Kahelehine käokeel Platanthera bifoliaL. |
 |
| Rohekas käokeel Platanthera chlorantha |
Käokeeled paljunevad peamiselt seemnetega, vaid harva võib leida vegetatiivselt paljunenud, tihedalt mitmekesi koos kasvavaid taimi. Viljad on käokeeltel püstised. Täiskasvanud kupras on kuni 8000 seemet.
Seemned jäävad kohe pärast küpsemist puhkefaasi, kuid 40% neist tuleb sellest välja pärast külma stratifikatsiooni. Neli aastat külmikus hoitud seemnetest ilmutas 20% siiski veel aktiivsust, kui neid oli vaheldumisi mitu korda leotatud ja siis soojas hoitud. Käokeelte seemnete kest ei talu pikka happetöötlust, seega ei loo seda liiki taimed ka mullas pikaealist seemnepanka. Kahelehise käokeele looduslik viljuvus on suur (üle 90%). Parema viljuvuse hind on vähenev lehepind. Lehed on kõige suuremad vegetatiivsetel taimedel enne õitsemist. On katsetatud kahelehise käokeele lehtede lõikamise, s.o. herbivooria imiteerimise mõju seemneproduktsioonile ja leitud, et käsitsi tolmeldamine suurendab ja lehtede eemaldamine vähendab seemneproduktsiooni.
Seemned jäävad kohe pärast küpsemist puhkefaasi, kuid 40% neist tuleb sellest välja pärast külma stratifikatsiooni. Neli aastat külmikus hoitud seemnetest ilmutas 20% siiski veel aktiivsust, kui neid oli vaheldumisi mitu korda leotatud ja siis soojas hoitud. Käokeelte seemnete kest ei talu pikka happetöötlust, seega ei loo seda liiki taimed ka mullas pikaealist seemnepanka. Kahelehise käokeele looduslik viljuvus on suur (üle 90%). Parema viljuvuse hind on vähenev lehepind. Lehed on kõige suuremad vegetatiivsetel taimedel enne õitsemist. On katsetatud kahelehise käokeele lehtede lõikamise, s.o. herbivooria imiteerimise mõju seemneproduktsioonile ja leitud, et käsitsi tolmeldamine suurendab ja lehtede eemaldamine vähendab seemneproduktsiooni.
Loe tervikteksti ööviiuli kohta :
Fotod:http://et.wikipedia.org/wiki/Rohekas_k%C3%A4okeel
http://et.wikipedia.org/wiki/Kahelehine_k%C3%A4okeel
