Mis on skarifitseerimine?

Skarifitseerimine on seemnete idanemist kiirendav võte, mis aitab tugeva kesta ja pika puhkeperioodiga seemnetel kiiremini idanema hakata. Teisisõnu on see protsess, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.
 
Eristatakse : mehaanilist, keemilist, termilist skarifitseerimist .
 

• Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Väikseid koguseid võib töödelda purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Pisikesi kõva kestaga seemneid pange kahe liivapaberi vahele ja hõõruge.



Seemnete hõõrumine

Suurte seemnete puhul tehke terava noaga  või skalpelliga sisselõike tegemine – teha 3-5 sisselõiget. See meetod sobib suurtele ja väga kõva koorega seemnetele (aia-ja rõdulillede puhul pole vajalik, küll aga toalilledel) .Püüdke vältida liiga sügavat lõiget ja mitte vigasta seemnearmi.  Vältida tuleks seemnepilu ehk mikropüüli lähedalt kesta vigastamisest. See võib kergesti vigastada ka idu.

Vigastamine noaga

 Et hinnata, kas seemneid on piisavalt töödeldud ja kest vigastatud, leotatakse neid mõni päev leiges vees. Kui seemned ei ima vett, siis on seemnekesti ebapiisavalt kahjustatud. Seemned, mis imavad end vett täis, võib külvata. Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuvõtlikuks.

Suurt hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes – skarifikaatorites.Mõningad seemned vajavad mitut liiki eeltöötlemist: kõigepealt skarifitseerimist, et teised töötlemise viisid mõju saaksid avaldada.

 

Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Hapetega töötamisel tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid!

1. Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale 2 osa hapet. Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu.
2. Kui seemne kest on jäänud paberilehe paksuseks tuleb töötlemine koheselt lõpetada ja pesta seemned voolava vee all 10 min. ning teha külv või stratifitseerida.

Kuna keemilise skarifitseerimise käigus tekib soojus, võib tekkida vajadus purki jahutada. Keemilise skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest aga selleks kulub umbes 5...30 minutit. Keemiline skarifitseerimine nõuab täpsust ja kogemust, seetõttu tuleks enne teha väiksed proovi partiid. Perekonnad, mille seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: koldrohi, kanna, iiris, hibisk, lupiin, pojeng.  

• Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10...20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2...3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.

Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises, puhtas, õhurikkas vees üks kuni mitu ööpäeva. Et vesi oleks õhurikas on vaja seda vahetada kord päevas.

 

Töötlemine kuuma veega

 

 

Peened seemned pange kaussi ja valage peale keev vesi. Jätke jahtuma 24 tunniks, seejärel külvake seemned kohe maha.   
 

Tekst:
http://et.wikipedia.org/wiki/Skarifitseerimine
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=403
http://www.tlu.ee/~katrinu/kodune_5/oppematerjal.html

Fotod:
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=329