Üheaastaste, kaheaastaste ja mitmeaastaste lillede erinevused koos näidetega.
See blogi on loodud minu poolt Räpina Aianduskooli õpiväljundina. Maastikuehituse kursusel õppijatele antakse erinevaid ülesandeid, millele igaüks omal moel lahenduse püüab pakkuda. Nii ka mina. Rohelise sisuga materjali külluse rägastikus tuleb kõigil oma tee ise rajada . . . . . mida külvad, seda lõikad. Nii aias kui ka iseendas. . .
Blogiarhiiv
-
►
2018
(4)
- ► november 2018 (1)
- ► aprill 2018 (1)
- ► veebruar 2018 (2)
-
►
2017
(9)
- ► november 2017 (2)
- ► aprill 2017 (2)
- ► märts 2017 (1)
- ► veebruar 2017 (1)
- ► jaanuar 2017 (3)
-
►
2016
(11)
- ► juuni 2016 (1)
- ► aprill 2016 (3)
- ► märts 2016 (2)
- ► veebruar 2016 (1)
- ► jaanuar 2016 (4)
-
►
2015
(21)
- ► detsember 2015 (1)
- ► november 2015 (1)
- ► august 2015 (1)
- ► juuli 2015 (1)
- ► juuni 2015 (2)
- ► aprill 2015 (2)
- ► veebruar 2015 (4)
- ► jaanuar 2015 (7)
-
►
2014
(11)
- ► detsember 2014 (2)
- ► november 2014 (7)
- ► oktoober 2014 (2)
teisipäev, 11. november 2014
laupäev, 25. oktoober 2014
Mõistete hierarhia
Ülesanne nr 2 Taimesüstemaatika
Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp, ning taimesüstemaatika põhiühik. Hübriid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristumisel ilma inimese vahelesegamiseta.
Näide Unimagun Papaver somniferum
Rahvapärimusi uurides selgub, et mooni liike meil vanasti ei eristatud, tunti vaid aia- ja põllumoone. Punaste magunate puhul on kasutusel olnud kukelotid, kuke-eldad ja tulililled. Mahlakamaid Gustav Vilbaste korjatud nimesid unimagunale on punane vupsakas ja litamoon.
Loe rohkem ahvatlevate moonide kohta: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=349
Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp, ning taimesüstemaatika põhiühik. Hübriid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristumisel ilma inimese vahelesegamiseta. Näide Unimagun Papaver somniferum
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb objektide liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Bioloogiline süstemaatika tegeleb seega elusorganismide klassifitseerimisega, st.
üksikorganismide
ühendamisega teatud kindlate tunnuste alusel rühmadeks. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Saadud rühmi on omakorda võimalik paigutada hierarhilisse süsteemi e süstematiseerida. (M.Leht, EMÜ)
Foto pärineb:http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=971Rahvapärimusi uurides selgub, et mooni liike meil vanasti ei eristatud, tunti vaid aia- ja põllumoone. Punaste magunate puhul on kasutusel olnud kukelotid, kuke-eldad ja tulililled. Mahlakamaid Gustav Vilbaste korjatud nimesid unimagunale on punane vupsakas ja litamoon.
Loe rohkem ahvatlevate moonide kohta: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=349
teisipäev, 21. oktoober 2014
Rohttaimed ja haljastus. Nipponi naistesõnajalg.
Ülesanne nr 1
- Sort: ´Ursula`s Red´
- Liiginimi eesti keeles: Nipponi naistesõnajalg
- Liiginimi ladina keeles: Athyrium nipponicum var pictum
- Perekond eesti keeles: naistesõnajalg, Athyrium
- Sugukond: naistesõnajalalised Woodsiaceae (Athyriaceae)
- Tunnus: teisendit näitab taime ladinakeelses nimes olev var
Nipponi naistesõnajalg erineb roomava risoomi ja kimbuna kasvavate lehtede poolest. Ta on väiksem, lehed 12 - 20 cm laiad ja kuni 75 cm pikad (sellest laba 25-35 cm). Leheroots on 20-40 cm pikk ja kaetud helepruunide sõkalsoomustega, lehelaba on kahelisulgjas, tipust sulghõlmine kuni -jagune. Esimest järku sulglehekesed paiknevad hõredalt ja on rootsukesega. Eoskuhjad on piklikud, paiknevad valdavalt paralleelselt tihedalt kokkusurutult ja kaetud enam-vähem poolkuukujulise looriga. Eosed valmivad septembris.
![]() |
| Nipponi naistesõnajalg `Ursula´s Red` |
Foto pärineb aadressilt: http://www.aiamaailm.ee/muud-pusililled/3133-nipponi-naistesonajalg-ursulas-red.html
Tellimine:
Postitused (Atom)

.jpg)




.jpg)
