Jõulukuu ilu

Salamisi ootan lund. . . märkan igat valget laiku looduses. . . Mets on täis detsembrikuu ilu.

TÄPILINE

TRIIBULINE

Puu küljes või puu all - ilus, ilus ilus . . .

KÜLMUNUD ÕNN

HABETUNUD

JÄÄTUNUD

kolletamiskuu värvid. .

kolletamiskuu ehtis Kuressaare pargi kollase rüüga . . .

Jalutasin pargis, nautisin imelisi värve, mida vaid sügis saab puudele anda. . kui suudan endasse koguda need vaiksed kaunid äraolemised, siis ehk sügis ei murra ... ja laseb hingel särada hämaruseski. .

  

Kassikese hetk iseendaga :)
 

Vaatasin taevasse: puu ülalpool pilvi !

"Varsti, tean seda, võtab sügis mu puu riidest lahti. algul vabastab kaela ja õlad, aga ühel päeval variseb punane rüü kahinal rohtu ning vaher jääb alasti. Päeval näen ta alastust, õhtul, kui hämardub, mõtestan. Ja sellesse ühtaegu siivsasse ja siivutusse alastusse sugeneb siis midagi tuttavlikku ja igatsusi äratavat."

Jäälõhkuja F.Jüssi, 2007

Suvelillede konteinerhaljastus

Mida tuleb teha ja kuidas?   

Rippampel linnahaljastuses. Viljandi.
 roosbegoonia ja roomav metsvits

Valides suvelillede istutamiseks nõusid, tuleb kindlasti kontrollida, et anuma põhjas oleks avaus liigse vee äravooluks. Tihti on need augud ainult rõngaga markeeritud, kuid välja surumata. Kasutades istutamiseks ilma aukudeta või suuremaid potte, tünne, kaste, kände, on otstarbekas täita nõu põhi kergkruusaga 5-10cm, sest suvelilled vajavad maksimaalselt 20–30 cm sügavust kasvumulda. Kergkruus tuleb katta kas vanade katteloori või peenravaiba tükkidega, kuid asja ajab ära ka vana kardin, et muld ei kaoks kastmiveega kergkruusa vahele. Istutusnõud mullaga täites jäetakse anum ülaservast umbes 2–3 cm ulatuses vabaks, et kastmisvesi ei valguks üle ääre.

Parim aeg istutamiseks on õhtupoolik, sest siis jõuavad taimed enne kuuma päeva pisut toibuda. Enne istutamist tuleb taimed (muld) korralikult märjaks kasta. Kõige lihtsam on seda teha, asetades potid vähemalt pooleks tunniks veega täidetud alusele. Taimi on lihtsam istutada kui istutusskeem mullapinnal enne läbi mängida, sättides taimed algul koos potiga paika. Vanasti soovitati väiksemate lillede vahele jätta umbes 15 cm ja suurematel 30 cm, et taimedel oleks kasvuruumi ning jaguks vett ja süüa.  Tihti on jäänud lilleistikud liiga kauaks potti ning muld on väga tihedalt juuri täis kasvanud. Selline mullapall tuleb julgelt 1/3 ulatuses põhjast laiali rebida, et taim paremini juurduks. Pärast istutamist kastetakse muld korralikult märjaks.

Kolm istutuskorda
Enamasti kasutatakse konteinerhaljastuses lühiealisi taimi – suvelilli, lühiealisi püsililli, aga ka maitsetaimi ja mõningaid köögiviljakultuure ja toataimi. Taimepottidesse, -kastidesse planeeritakse tihti üheks hooajaks kaks või kolm istutust: kevadine, suvine ja sügisene istutus. 
Kevadisse istutusse planeeritakse taimi, keda saab varakult istutada ning kes taluvad hästi kevadisi jahedaid temperatuure.
Suvisesse istutusse valitakse kaua ja rikkalikult õitsevaid suvelilli. Suvine istutus tehakse juunikuus ning peaks olema dekoratiivne kuni esimeste sügiskülmade saabumiseni.
Sügisesse istutusse valitakse taimed, kes taluvad sügisesi külmasid ning on dekoratiivsed kuni lume tulekuni. Sügisene istutus tehakse septembris-oktoobris.

Suvine lopsakas taimekonteiner  petuuniatest. Haapsalu suvekohvik.

Hooldus
Konteinertaimede hooldamisele kasvu ajal tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui peenras kasvavate taimede hooldamisele. Kuna substraadi kogus on konteineris piiratud, on oht selle kiirele läbikuivamisele. Samuti võib konteinerhaljastuse taimi kimbutada toitainete puudus.
Selle vältimiseks tuleb taimi regulaarselt kasta ja väetada. Väetised võib anda koos kastmisveega. Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Väetamiseks on otstarbekas kasutada kompleksväetiseid, mis sisaldavad taimedele mitmeid vajalikke toiteelemente. Esimene väetamine toimub 2-3 nädalat pärast istutamist. Enne tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on konteineris niiske. Kuivale substraadile ei ole otstarbekas väetisi lisada. See võib põhjustada juurtele põletusi, samuti ei toimi väetised kuivas keskkonnas. Olenevalt kasutatavast väetisest, kasutatakse seda kord nädalas või üle nädala. Väetamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid väetisepulkasid või Osmocote väetist. Need on pikaajalised, toime kestab 3-6 kuud. Pikaajaliste väetiste kasutamisel on samuti oluline jälgida substraadi niiskust. Kuivas substraadis needki väetised ei toimi.

Konteineris paiknevasse substraati võib segada niiskusrežiimi parandamiseks hüdrogeeli, perliiti või vermikuliiti.
Hüdrogeel  (kastmisgeel) on kristalne, valge pulber, mis imab niiskust. Niiskudes muutub sültjaks, mistõttu substraati lisades tuleb hoolikalt segada. Kasutusnorm on 10g 1 liitri substraadi kohta.
Perliit on vulkaaniline kivim, mille veemahutavus on 97, 1%. Ta on steriilne ja neutraalse pH-ga. Perliit on valge värvusega ja meenutab väetise graanuleid.
Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas, -beežikas pehme ja läikiv kivim. Vermikuliiti ei soovitata kasutada hapulembeliste taimede kasvatamisel kuna tõstab substraadi pH-d. On steriilne materjal.

Niiskusrežiimi parandamiseks võib kasvusubstraadi pinda pärast taimee istutamist multšida.
Anumasse (põhja) võib 1/3 ulatuses lisada komposti. Samas tuleb jälgida, et vihmaussid ei satuks anumasse. Vihmaussid ei liigu anumast välja ning hakkavad taimede juuri kahjustama.
Kanakaka graanuleid võib lisada anuma põhja, kasvusubstraadi kihile. Vältida tuleks juurte kokkupuudet graanulitega. See põhjustab juurtele väetise põletust.

Taimeanumates kasvavaid taimi võiks väetama hakata u. 3 nädalat pärast nende istutamist. Väetamiskordi olgu (sõltuvalt taimeliigist ja kasvufaasist) 1-2 korda nädalas. Enne väetamist tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on anumas niiske või mitte. Kuiva substraadi korral tuleb see enne väetamist kasta. Mullapinnale võib puistata aurumise vähendamiseks ka pestud liiva või peenikest kergkruusa. Taimede veega varustamine on parem ja ühtlasem, kui kasutada altkastmisega potte.



Minu konteinerhaljastus
Taimekonteinerina kasutan ühte tavalist tumerohelist plastikmaterjalist rõdukasti, mida müüakse ehitusmarketites. Hinnapoolest soodne rõdukast teenib minu juures oma aega juba viiendat aastat. Suvelillede lopsakas kasv varjab tema lihtsa välimuse. Kasti mõõdud on 16*78 ja sügavus 14 cm. Kastipõhja on tehtud augud liigse kastmisvee äravooluks.

Taimekonteinerisse panen drenaažiks kergkruusa, piirdun paari cm kihina, umbes  2 l, kuna rõdukasti sügavus ise on vaid 14 cm. Selle peale panen vana katteloori riba, et muld ei kaoks kastmiveega kergkruusa vahele. Substraadina kasutan Biolani kasvuturvast, aiamulda ja komposti, seda kulub kokku ca 17 l.  Kõige põhja panen kihi aiakomposti ja seejärel kasvuturvas segatud aiamullaga. Ülaservast jätan 2–3 cm ulatuses vabaks, et kastmisvesi ei valguks üle ääre. Nädal peale istutamist hakkan juurde andma vedelväetist. Selleks on mul kodus olemas Kekkilä suvelillede toitesegu vedelikuna. Kuna taimi on kastis palju, lisan igal kastmiskorral 0,5 dl 10 liitri vee kohta NPK 6-1-6 lisaks muudki taimele vajalikud toitained. Mulle meeldib selle vedelväetise pakendi juures doseerimist lihtsustav mõõtenivoo.


Valitud suvikute lühikirjeldus:
Istutamisaeg jäi suve lõpu poole, valisin taimed, mis oleksid veel septembriski ilusad: neli rand-kivikilbikut, kaks puismailast ja kaks kõrget mätasharja.
rand- kivikilbik Lobularia maritima
Pole väga nõudlik pinnase ega päikesepaiste suhtes. Talub hästi kergemaid öökülmi. Moodustab ilusa ja ühtlase lillevaiba, sobib väga hästi ka ääretaimena ja teiste suvelillede ning püsilillede vahele. Väga väärtuslik pinnakattetaim. Lõhnab väga hästi. Soodsamalt mõjub noore taimena kohale istutamine. Soovitatav istutustihedus 25-35 taime/m2 (kiirelt tiheda lillevaiba saavutamiseks 40 taime/m2). Seemnest paljundus. Sordid: ’Snow Crystals’- valge, suureõieline, madal ja varajane. Väga hea haljastusse.  On olemas ka  'Purple Cristals'- punakslilla, suureõieline, madal ja varajane.
puismailane  Hebe Kanarbike ja eerikate kõrvale sobivad sügisesse aeda hästi puismailased ehk hebed. Õied võivad hebel olla valged, lillad, roosad või sinised, lehed hallikasrohelisest tumeroheliseni. Põõsas on sügisel nii tihedalt õisi täis tipitud, et tema väikesed nahkjad lehed jäävad varju.
Mulla suhtes on puismailane vähenõudlik kasvades hästi nii ilupeenras kui ka viljatus pinnases. Tuleb jälgida, et kasvukoht poleks varjuline ja et põõsa ümber ei tekiks seisvat vett. Lühiajalised talub puismailane ka miinuskraade, talve ta meie kliimas kahjuks üle ei ela. Seetõttu tuleks ta potiga talveks jahedasse valgesse ruumi viia. Eristatakse: Andersoni puismailane, turdlehine puismailane, Traversi puismailane
kõrge mätashari Celosia argentea plumosa Kõige kaunimad õisikud arenevad soojas, päikeselises, tuulte eest kaitstud kasvukohas. Vajab viljakat pinnast, ei kannata värskeid orgaanilisi väetisi. Hooldus: vajab regulaarset kastmist, väga soojalembeline valgust armastav. Paljundamine: seemnetega, mis külvatakse märtsi lõpus, aprilli alguses kastidesse või sooja kasvulavasse. Tõusmeid pikeeritakse 2 korda. Esimene kord kastidesse või sooja kasvulavasse, teine kord 7 cm läbimõõduga pottidesse ühekaupa. Tähtis on ettevaatlik ja mõõdukas kastmine, regulaarne õhutamine. Alalisele kasvukohale istutatakse pärast kevadisi öökülmi, hoides vahekauguseks 15-20 cm. On hea konteinertaim, aiavaasides.  Õitseb juulist külmadeni. Soovitatakse lillepeenarde ja vaaside ning kuivlillekimpude jaoks.

visand istutuskonteinerile

Siin kirjeldatud taimekonteiner suvikutega.

Mõned meeleolukad näited Haapsalu linna konteinerhaljastusest.


tiiviklill, petuunia, stepirohi



Haapsalu suvekohvikud petuuniate vahus ja sekka imelist kollast värvi roosbegooniat.

Tallinna  linna konteinerhaljastus

Kasutatud allikad:
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/sugisaia-uus-lemmik-hebe?id=26379393
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=8937http://www.kanepiaiand.ee/tooted/suvelilled/kivikilbik-alyssum-e-lobularia-martima
http://www.aiaparadiis.ee/suvelillede-istutamine-rodukasti/ tekst
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=693 õppematerjal
Blogi autori fotod

Nägin midagi imelist . . .

Võrratu valge vesiroos-

tabasin ilu, mis oli sündinud metsajärves  . . . 


Kas leidub veel mõni lill, mis suudaks oma ümbrust hingestada nii, nagu hingestab õitsev vesiroos vaikset jõekääru või metsajärve tumedat pinda?


       . . . midagi kauget ja kättesaamatut on selles kaunis lilles, ta neitsilikkuses ja puhtuses.
(F.Jüssi, 2007)

 

 

 



Nymphaea alba



 

 

 

 

 

Liiginime Nymphea alba autor on Karl Linné. Rööpnimi on Castalia alba.
Linné poolt kirjeldatud vesiroosiliigist on hiljem eraldatud mitu liiki, samuti on eristatud alamliike. Linné kirjeldas alamliiki Nymphaea alba alba. On ka teine, väiksemate õitega alamliik Nymphaea alba occidentalis, mida on peetud ka omaette liigiks Nymphaea occidentalis. Mõnikord arvatakse valge vesiroos ja väike vesiroos ühe liigi Nymphea alba alla.

Valge vesiroos on veetaim, ta kasvab magevees. Sobivad elupaigad on rahulikud järvesopid, tiigid, kanalid, jõekäärud ja vanajõed, kuid eelistab seisvaid või tasase vooluga veekogusid, millel on huumuserikas mudane põhi. Põhi võib olla ka liivmudapõhi või turbapõhi.

Taime kõrgus põhjast vee pinnani on kuni 3 m, laius veepinnal ja põhjas samuti kuni 3 m. Eestis on kõrgus tavaliselt 0,6...2 m. Valge vesiroosil on tugev lihakas juurdunud või roomav risoom (veekogu põhjas). Risoom võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja 10 cm jämeduseks. Risoom on tärkliserikas ja sisaldab parkaineid. Õie läbimõõt on tavaliselt 12...15 cm (suuremas skaalas 10...20 cm). Maksimaalne läbimõõt on Eestis 15 cm. Taim õitseb Eestis juunist augustini. Iga õis õitseb 2...7 ööpäeva. Õhtuti (pärastlõunal) ja vihmase ilmaga õied sulguvad. Valge vesiroos on Eestis III kategooria kaitse all. Taime ei tohi korjata.


Kasutamine iluaianduses:
Valget vesiroosi kasvatatakse põhiliselt ilutaimena. Kultiveeritakse paljusid eri vorme, sealhulgas värviliste õitega vorme. Eriti populaarne on teisend punane vesiroos, kuid seda on praegu loodusest väga raske hankida. Üldse tuleb looduses kasvavate kaitsealuste vesirooside ümberistutamise asemel leppida istikutega.
Valget vesiroosi istutatakse sageli pargitiikidesse.Valge vesiroos vajab suurt toitainete kontsentratsiooni. Seetõttu tuleb tema kasvatamisel toitainevaestes tiikides vett väetada, et ta rikkalikult õitseks.
Paljundamiseks soovitatakse risoome iga kolme-nelja aasta tagant jagada.
Tähtis on eeskätt veekogu sügavus (vähemalt 50...60 cm ja mitte enam kui 150 cm), mitte suurus. Seetõttu võib vesiroosi istutada ka vaati.
Allikas: rohkem infot  https://et.wikipedia.org/wiki/Valge_vesiroos

Punane vesiroos

Suvi minu silmades . .

neiud edevad laanes käivad . . .. .

kaunis kuldking Cypripedium calceolus

harilik kurekell   Aquilegia vulgaris

Metsarännakul  käies märkasin harilikku ja ka haruldast, kui ei oleks seda aasale kutsuvat tavalist lille külluses, ehk ei  maldakski jõuda harulduseni . .

mets-harakputk  Anthriscus sylvestris

Äkitselt tuli tuulehoog ja putkemets hakkas liikuma . . . 

"Esimesel pilgul tundub mets-harakputk olevat kuidagi rohmakas lill. . . Ta on omamoodi väga päikeseline taim. Õuedel vohades näib ta olevat ka pisut eluvõõras, aga mitte nukker. Paik, kus kasvavad putked, on tõeliselt mahajäetud, nukraks muutub see siis, kui võtad vikati ja niidad putked maha. Teed õue "korda . ."

"Vaikuse maastikud" F.Jüssi

Musterpeenar

Musterpeenar kirivöö motiivides 



Foto allikas: http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=5813
 

Ülesandeks oli kujundada musterlillepeenar rahvariidevöö motiivide ainetel, suurus oli ette antud 2x10 m.  Kasvukoht: avatud, päikseline, viljakas kuid savikas, nõrgalt happeline muld, mõõtkava vaba.

Leidsin väga palju erinevaid kirivöösid, enamus neist tavapärase punasevalge värvilised. Tahtsin leida kollast värvi vööd-midagi tavapäratumat. Arvasin , et ega vist ei leia, aga näete, on olemas, - imeilusa värvi ja mustriga:)



 

Siin minu teisendus kirivöömotiivide ainetel tehtud kujundus musterpeenrale. Koostatud mõõtkavas 1:25

Lähtusin paarist reeglist : musterpeenarde taimestamiseks kasutatakse ühesuguse kõrgusega suvelilli, külgvaates meenutab peenar ristkülikut või ruutu, peenar on igast küljest vaadeldav. Eri värvi ringid tähistavad taimepaigutust värvide järgi, mitte taime koguseid.

Fotokollaaz üleval pool loetletud suvikutest musterpeenrale.

Näited rajatud musterpeenardest kirivöö motiividel Tallinna Botaanikaaias suvi 2015.



Istutuskeem koos taimenimedega

Istutusskeemi alusel rajatud peenar
















Kasutatud allikad ja fotod:

http://www.gardencrossings.com/plantname/Nemesia-Safari-White
http://www.osta.ee/uus-suureoiene-varsapolv-blue-pimpernel-63562608.html
https://www.petittigardencenter.com/index.php/plant-list/details/3/118012
http://ak.rapina.ee/katrinu/suvelill_esitlus/1/runtime.xml