reede, 27. jaanuar 2017
laupäev, 4. juuni 2016
kaunis kuldking
Loe rohkem: http://www.orhideefestival.eu/2014/05/kaunis-kuldking.html
Harilik kukerpuu- sügavkollane värvus õitsemise ajal on pilgupüüdjaks ja omapärane magus lõhn paneb pead pöörama ning põõsast otsima . .
Mulle meenub seda lõhna tundes kohtumine hea sõbraga ja juba ekslebki mu pilk teda otsides :) mai on kaunis kuu. .
Loe lisa: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu2.htm
laupäev, 16. aprill 2016
Filodendron
Riik: Taimed
Hõimkond : Õistaimed
Klass: Üheidulehelised
Selts: Konnarohulaadsed
Sugukond: Võhalised Araceae
Perekond: Filodendroni Philodendron
Hõimkond : Õistaimed
Klass: Üheidulehelised
Selts: Konnarohulaadsed
Sugukond: Võhalised Araceae
Perekond: Filodendroni Philodendron
 |
| Roniv filodendron. Foto:Hansaplant |
Filodendroni (Philodendron) perekonda kuulub 500 liiki võhaliste (Araceae) sugukonnas. Looduslikult kasvavad kõik filodendronid troopilises Ameerikas.
Võhalised on väga suur, 3250 liigi ja 105 perekonnaga taimesugukond. Eestis on looduslikult kaks liiki võhalisi: harilik kalmus (Acorus calamus) ja soovõhk (Calla palustris). Tuntumad filodendroni sugulased on sulgvõhk, diifenbahhia, kuuvõhk, peittõlvik, kirivõhk, sõrgköis, kollavõhk, aglaoneema, kalla, titaanjuur, hiirvõhk, lohevõhk, tulivõhk jt.
Filodendroni teaduslik nimetus tuleneb kreeka keelest (phileo – armastan, dendron – puu) ja tähendab tõlkes puusõpra või puuarmastajat. Enamik filodendroneid kasvab looduses liaanina, toetudes puu tüvele. Ronimist hõlbustavad hästi arenenud õhujuured. Leidub ka epifüüte ehk pealistaimi ning harvem maapinnal kasvavaid taimi. Filodendronite mitmekesises maailmas on tervete ja sulgjate lehtedega esindajaid. Nende varred võivad kasvada mitmekümne meetri kõrguseks või moodustavad varred koos lehtedega madala tiheda puhmiku.
Filodendronite tõlvikõisikud arenevad varrelehtede kaenlas ja võivad olla valged, roosad, rohekad, punased või purpursed. Neil on väga omapärane bioloogiline tolmlemiskohastumus: taim on võimeline avanevas õisikus rasvade ainevahetust kiirendama, mille tulemusena õisiku sisetemperatuur tõuseb ümbritseva õhu temperatuurist kuni 17 kraadi võrra kõrgemaks. Niisugust nähtust nimetatakse termogeneesiks. See aitab hämaras ja lopsakas džunglis tolmeldajate tähelepanu köita. Filodendroneid tolmeldavad looduses põrnikad ja teised mardikad.
Filodendron võib õitseda ka kodustes tingimustes. Kallat meenutav paadikujulise kõrglehega õisik on
avatud vaid ühe päeva. Vanemal taimel puhkeb lehe kaenlas õisikuid pikema aja jooksul. Looduses küpsevad filodendronitel viljad, mida täiesti küpsenult sobib toiduks tarvitada. Kodustes tingimustes filodendron ei vilju, sest taim on risttolmleja ja vajab viljade arenguks vähemalt kahte samaaegselt õitsevat isendit. Lehed ja varred aga sisaldavad nahka ärritava toimega mahla.
Filodendronid kasvavad suurepäraselt köögis, valges vannitoas või suure aknaga elutoas. Taimele ideaalne temperatuur on +18 kuni +23 kraadi. Talvel kastetakse filodendronit üks kord nädalas, suvel palaval ajal kaks-kolm korda nädalas. Talvel väetatakse filodendronit lahja täisväetiselahusega üks kord, suvel kaks korda kuus.
Filodendronit saab kodus ise paljundada – selleks sobib kevad või suvi. Taime paljundatakse jagamise teel või varrepistikutega. 10–15 sentimeetri pikkuseid varrelõikeid on otstarbekas juurduma panna kaks-kolm tükki korraga, et kiiremini lopsakas uus taim saada. Vana ja alt laasunud varrega taime on sobilik samal viisil noorendada või paljundada. Noori taimi istutatakse ümber igal kevadel. Filodendronile meeldib kasvada väikeses potis. Kui pott on tihedalt juuri täis kasvanud, on paras aeg taim kevadel natuke suuremasse anumasse ümber istutada.
(Tekst U. Laansoo, EPL)
Roniv filodendron Philodendron scandens
Toataimeks sobivad pronksjas filodendron (P. erubescens) ja roniv filodendron (P. scandens). Roniv-filodendron on üks enim levinud toataimi, ta on väga vastupidav ja vähe nõudlik taim, see on ka tema populaarsuse peamiseks põhjuseks. Roniv-filodendron on kiire kasvuga ronivtaim, tavaliselt kasutatakse samblast tokki, et teda toestada ronimisel. Filodendron ronib tänu oma varte küljes olevatele õhujuurtele. Lehestik on roheline, on ka kirjulehelisi sorte.
Hooldus: Filodendronile sobib poolvarjuline toatemperatuuril olev kasvukoht. Filodendroni kastmise juures tuleb jälgida, et toestuseks olev sambla tokk oleks samuti alati niiske, sest taime õhujuured saavad just sealt oma toidu. Kui taim kasvab liiga kiiresti, liiga suureks on soovitatav ta varsi kärpida. Kastmisel tuleb jälgida, et muld oleks pidevalt kergelt niiske, oleks soovitatav taime veega piserdada.
Väetada roheliste toataimede väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant, Sobivaim temperatuur on 15-21°C, tähtis, et ei langeks alla 13°C.
Kui soovite püstist vormi, vajab taim toestamist. Eelistab aastaajast hoolimata kõrget õhuniiskust. Tihedama kasvu saavutamiseks võib igal aastaajal tagasi lõigata. Istuta ümber igal kevadel happelisse toataimede mulda. Filodendronid sobivad ideaalselt amplitesse, varbseinale ja vannituppa.
Pronksjas filodendron Philodendron erubescens
Suurte nooljate, läikivate roheliste või punakasroheliste lehtedega püstine, tihedakasvuline ronitaim.
Hooldus: Hoia muld pidevalt niiske, talub lühiajalist läbikuivamist. Kõrge õhuniiskuse hoidmiseks piserda sageli. Väeta roheliste toataimede väetisega kevadest sügiseni kord kuus. Temperatuuriks vajab 18-24°C. Sordil 'Imperial Red'-suured sügavpunased lehed, vananedes muutuvad roheliseks. Sooja kliimaga maade haljasaladel kasvatatakse sageli kahelisulgjat filodendronit (Philodendron bipinnatifidum). Eestis kasvatatakse toataimedena ka väärisfilodendronit, turd-filodendronit, pronksjat filodendronit, noollehist filodendronit ning nende hübriide ja sorte.
Allikas:http://epl.delfi.ee/news/melu/populaarne-ja-kaunis-filodendron?id=65664528
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=436&cid=1023&cgid=
http://www.multiflora.ee/?toode=173
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=436&cid=1350&cgid=
Filodendroni teaduslik nimetus tuleneb kreeka keelest (phileo – armastan, dendron – puu) ja tähendab tõlkes puusõpra või puuarmastajat. Enamik filodendroneid kasvab looduses liaanina, toetudes puu tüvele. Ronimist hõlbustavad hästi arenenud õhujuured. Leidub ka epifüüte ehk pealistaimi ning harvem maapinnal kasvavaid taimi. Filodendronite mitmekesises maailmas on tervete ja sulgjate lehtedega esindajaid. Nende varred võivad kasvada mitmekümne meetri kõrguseks või moodustavad varred koos lehtedega madala tiheda puhmiku.
Filodendronite tõlvikõisikud arenevad varrelehtede kaenlas ja võivad olla valged, roosad, rohekad, punased või purpursed. Neil on väga omapärane bioloogiline tolmlemiskohastumus: taim on võimeline avanevas õisikus rasvade ainevahetust kiirendama, mille tulemusena õisiku sisetemperatuur tõuseb ümbritseva õhu temperatuurist kuni 17 kraadi võrra kõrgemaks. Niisugust nähtust nimetatakse termogeneesiks. See aitab hämaras ja lopsakas džunglis tolmeldajate tähelepanu köita. Filodendroneid tolmeldavad looduses põrnikad ja teised mardikad.
Filodendron võib õitseda ka kodustes tingimustes. Kallat meenutav paadikujulise kõrglehega õisik on
 |
| Filodendron `Imperial Green` Foto: Vallo Kruuser |
Filodendronid kasvavad suurepäraselt köögis, valges vannitoas või suure aknaga elutoas. Taimele ideaalne temperatuur on +18 kuni +23 kraadi. Talvel kastetakse filodendronit üks kord nädalas, suvel palaval ajal kaks-kolm korda nädalas. Talvel väetatakse filodendronit lahja täisväetiselahusega üks kord, suvel kaks korda kuus.
Filodendronit saab kodus ise paljundada – selleks sobib kevad või suvi. Taime paljundatakse jagamise teel või varrepistikutega. 10–15 sentimeetri pikkuseid varrelõikeid on otstarbekas juurduma panna kaks-kolm tükki korraga, et kiiremini lopsakas uus taim saada. Vana ja alt laasunud varrega taime on sobilik samal viisil noorendada või paljundada. Noori taimi istutatakse ümber igal kevadel. Filodendronile meeldib kasvada väikeses potis. Kui pott on tihedalt juuri täis kasvanud, on paras aeg taim kevadel natuke suuremasse anumasse ümber istutada.
(Tekst U. Laansoo, EPL)
Roniv filodendron Philodendron scandens
Toataimeks sobivad pronksjas filodendron (P. erubescens) ja roniv filodendron (P. scandens). Roniv-filodendron on üks enim levinud toataimi, ta on väga vastupidav ja vähe nõudlik taim, see on ka tema populaarsuse peamiseks põhjuseks. Roniv-filodendron on kiire kasvuga ronivtaim, tavaliselt kasutatakse samblast tokki, et teda toestada ronimisel. Filodendron ronib tänu oma varte küljes olevatele õhujuurtele. Lehestik on roheline, on ka kirjulehelisi sorte.
 |
| Roniv filodendron . Foto:Hansaplant |
Hooldus: Filodendronile sobib poolvarjuline toatemperatuuril olev kasvukoht. Filodendroni kastmise juures tuleb jälgida, et toestuseks olev sambla tokk oleks samuti alati niiske, sest taime õhujuured saavad just sealt oma toidu. Kui taim kasvab liiga kiiresti, liiga suureks on soovitatav ta varsi kärpida. Kastmisel tuleb jälgida, et muld oleks pidevalt kergelt niiske, oleks soovitatav taime veega piserdada.
Väetada roheliste toataimede väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant, Sobivaim temperatuur on 15-21°C, tähtis, et ei langeks alla 13°C.
Kui soovite püstist vormi, vajab taim toestamist. Eelistab aastaajast hoolimata kõrget õhuniiskust. Tihedama kasvu saavutamiseks võib igal aastaajal tagasi lõigata. Istuta ümber igal kevadel happelisse toataimede mulda. Filodendronid sobivad ideaalselt amplitesse, varbseinale ja vannituppa.
Pronksjas filodendron Philodendron erubescens
Suurte nooljate, läikivate roheliste või punakasroheliste lehtedega püstine, tihedakasvuline ronitaim.
Hooldus: Hoia muld pidevalt niiske, talub lühiajalist läbikuivamist. Kõrge õhuniiskuse hoidmiseks piserda sageli. Väeta roheliste toataimede väetisega kevadest sügiseni kord kuus. Temperatuuriks vajab 18-24°C. Sordil 'Imperial Red'-suured sügavpunased lehed, vananedes muutuvad roheliseks. Sooja kliimaga maade haljasaladel kasvatatakse sageli kahelisulgjat filodendronit (Philodendron bipinnatifidum). Eestis kasvatatakse toataimedena ka väärisfilodendronit, turd-filodendronit, pronksjat filodendronit, noollehist filodendronit ning nende hübriide ja sorte.
 |
Pronksjas filodendron Sort 'Imperial Red'. Foto: Vallo Kruuser
|
Allikas:http://epl.delfi.ee/news/melu/populaarne-ja-kaunis-filodendron?id=65664528
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=436&cid=1023&cgid=
http://www.multiflora.ee/?toode=173
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=436&cid=1350&cgid=
Nõelköis
Riik: Taimed
Klass: Üheidulehelised
Selts: Konnarohulaadsed
Sugukond: Võhalised Araceae
Perekond: Nõelköis Epipremnum
(Araceae) on sugukond üheiduleheliste klassist konnarohulaadsete seltsist. Nõelköis kuulub alamsugukonda Monsteroideae. Võhalisi on maailmas umbes 107 perekonda kokku veidi rohkem kui 3700 liigiga. Võhaliste sugukonda kuuluvad mitmed tuntud toataimed: nõelköis, monstera, sulgvõhk ning meil lõikelillena tuntud flamingolill. Eestis kasvab pärismaisena kaks liiki võhalisi: Acorus calamus – harilik kalmus ja Calla palustris – soovõhk.
Kirjeldus:
Nõelköie (Epipremnum) perekonda kuulub 17 liiki liaane võhaliste sugukonnas. Kõik nõelköied kasvavad looduslikult Kagu-Aasiast kuni Vaikse ookeani saarteni. Perekonna tuntuim liik on kuld-nõelköis (Epipremnum aureum), keda kutsutakse rahvapäraselt tarsaniköieks. Teistes keeltes tuntakse nõelköit aga kuradiköiena. Looduslikult kasvab kuni 20 meetri kõrgune kuld-nõelköis Prantsuse Polüneesiale kuuluval Moorea saarel. Sri Lankal on kuld-nõelköis invasiivne ehk sissetungiv liik.
Kuld-nõelköie lehed võivad olla peaaegu üleni rohelised, aga ka mitmesuguses suuruses kollaste triipude ja laikudega. Noortel taimedel on väikesed ja südamekujulised lehed. Troopikas kasvavatel vanadel isenditel on hiigelsuured ja sulgjate lehehõlmadega lehed. Toas potis kasvades ei moodusta nõelköis peaaegu kunagi lõhestunud lehti nagu looduses.
Lehed on südamekujulised, läikivad ja nahksed ning sõltuvalt sordist kas ühevärvilised või kirjud. Lehed kinnituvad pikkade painduvate varte külge, mis võivad kasvada nii toe najal kui ka vabalt amplist rippuda. Nõelköis on ronitaim. Sulgjas nõelköis Epipremnum pinnatum on vähenõudlik toataim, talub nii varjulist kasvukohta kui vähest kastmist. Teda on üsna lihtne kasvatada ja seetõttu sobib hästi algajale toalillehuvilisele.
Kuld-nõelköis.
Tuntuim sort on kollaste lehtedega ‘Aureum’. Teda käsitletakse ka eraldi liigina (Epipremnum aureum) kuid kuna teda looduses ei esine, siis on tegemist aednike poolt aretatud või leitud kultivariga.
Sordi 'Golden Queen' lehed ja võrsed on kollakad.
'Marble Queen' on kreemikas-kollane ja osaliselt roheline.
‘Jade’ on tumeroheline
‘Neon’ on erksa kollakas-rohelise värviga. Kirjude lehtedega sordid vajavad palju valgust, et nende leheilu paremini esile tuleks.
Siin on veel fotosid nõelköie sortidest : http://www.jaycjayc.com/epipremnum-aureum-pothos/
Valguse vajadus
Valguse suhtes on vähenõudlik, lehed säilitavad oma värvi ka pimedamas toanurgas. Kirjulehelist sorti võib hoida valgemas, et ta säilitaks lehemustri. Mitte panna otsese päikesevalguse kätte. Kui lehemuster hakkab tuhmuma, on see märk, et taim vajab rohkem valgust. Toatemperatuur on täiesti sobiv.Kastmine
Kastmise suhtes on vähenõudlik, üle nädala. Talub ka läbi kuivamist. Paar nädalat vahet kastmisel muudab küll lehed pehmemaks, kuid taim ei sure. Ei sobi aga märg ja üle kastetud muld. Kasvuperioodil kasutada vedelväetist ning väetada pigem harva. Kirjuleheline taim annab üle väetamisest märku sellega, et lehemuster muutub tagasihoidlikuks. Lehetippude pruunistumise ja kuivamise põhjuseks on enamasti liiga kuiv toaõhk.
Paljundamine ja hooldus
Nõelköit on kodustes tingimustes kerge paljundada. 10–15 cm pikkused varreosad võib istutada kohe vett hästi läbilaskva jämestruktuurse substraadiga täidetud potti või juurutada eelnevalt vees. Varrepistikute juurdumiseks kulub kaks kuni kolm nädalat.
Nõelköit võib julgelt tagasi lõigata ja kärpida, taim muutub sellega kohevamaks. Kärpida tuleks leheni. Näiteks kui varrelt on lehed ära kukkunud, võib selle tagasi lõigata ja varre vette pannes (10 cm pikkune) saab paljundada uuteks taimedeks. Kasvamisperioodil ajab ka mullast uusi võrseid.
Taim puhastab õhku. Taimed puhastavad õhku ja suurendavad selle hapnikusisaldust. Seetõttu on see looduspärane siseõhu parandamise viis. Toataimed hävitavad õhus tõhusalt mikroobe ja ehitusmaterjalidest eralduvaid keemilisi ühendeid. Mida õhulisem on kasvusubstraat, seda tõhusamalt toimib taimede oma puhastusmehhanism. Taime tasub paigutada nn hingamisaladele – nii magamistuppa, kööki kui ka elutuppa. Ka töötamiskohtades on roheliste taimede tähtsus suur.
Nõelköis ise on kaltsiumoksalaadi kristallide sisalduse tõttu mürgine nii lemmikloomadele kui ka inimestele.
Allikad (nõelköis):
http://www.kekkila.ee/ideid-ja-inspiratsiooni/ideid/rohelise-kodu-nutikad-ideed/sisusta-kodu-roheliseks/ohu-puhastajad
http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=97
http://www.multiflora.ee/?sisu=17
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5halised
http://epl.delfi.ee/news/melu/sudamekujuliste-lehtedega-monstera-ja-noelkois?id=65698622
Foto allikad (nõelköis):
https://en.wikipedia.org/wiki/Epipremnum_aureum
https://www.mygardeninsider.com/uploads/2011/10/2962_36.jpg
http://www.mygardenlife.com/plant-library/6157/epipremnum/pinnatum/jade
https://www.pinterest.com/pin/341710690453808049/
reede, 1. aprill 2016
sünnipäev metsas
muidugi koos külalistega . .
Kõigele on metsas oma aeg . . ka vananeda, kõduneda. . .
Mõtisklused metsas. . .
Nooruse must-valge uljas vaade elule maheneb aja möödudes. Ehk see lasebki olla teiste vastu kaastundlikum ja leebem. . . Tundlikkus aitab märgata, et ka vananemises on oma lummav võlu. . .
Hinges on leitud teadmine, et iga rada võib sammudes olla elamus ja aastad lisavad väärtusi, mida saan hoida . .
Metsaretke üks mõnusamaid tegevusi - istuda lõkke ääres, vaadata tuld, mõtiskleda . . ja küpsetada midagi:)
Tellimine:
Postitused (Atom)