Suvelillede konteinerhaljastus

Mida tuleb teha ja kuidas?   

Rippampel linnahaljastuses. Viljandi.
 roosbegoonia ja roomav metsvits

Valides suvelillede istutamiseks nõusid, tuleb kindlasti kontrollida, et anuma põhjas oleks avaus liigse vee äravooluks. Tihti on need augud ainult rõngaga markeeritud, kuid välja surumata. Kasutades istutamiseks ilma aukudeta või suuremaid potte, tünne, kaste, kände, on otstarbekas täita nõu põhi kergkruusaga 5-10cm, sest suvelilled vajavad maksimaalselt 20–30 cm sügavust kasvumulda. Kergkruus tuleb katta kas vanade katteloori või peenravaiba tükkidega, kuid asja ajab ära ka vana kardin, et muld ei kaoks kastmiveega kergkruusa vahele. Istutusnõud mullaga täites jäetakse anum ülaservast umbes 2–3 cm ulatuses vabaks, et kastmisvesi ei valguks üle ääre.

Parim aeg istutamiseks on õhtupoolik, sest siis jõuavad taimed enne kuuma päeva pisut toibuda. Enne istutamist tuleb taimed (muld) korralikult märjaks kasta. Kõige lihtsam on seda teha, asetades potid vähemalt pooleks tunniks veega täidetud alusele. Taimi on lihtsam istutada kui istutusskeem mullapinnal enne läbi mängida, sättides taimed algul koos potiga paika. Vanasti soovitati väiksemate lillede vahele jätta umbes 15 cm ja suurematel 30 cm, et taimedel oleks kasvuruumi ning jaguks vett ja süüa.  Tihti on jäänud lilleistikud liiga kauaks potti ning muld on väga tihedalt juuri täis kasvanud. Selline mullapall tuleb julgelt 1/3 ulatuses põhjast laiali rebida, et taim paremini juurduks. Pärast istutamist kastetakse muld korralikult märjaks.

Kolm istutuskorda
Enamasti kasutatakse konteinerhaljastuses lühiealisi taimi – suvelilli, lühiealisi püsililli, aga ka maitsetaimi ja mõningaid köögiviljakultuure ja toataimi. Taimepottidesse, -kastidesse planeeritakse tihti üheks hooajaks kaks või kolm istutust: kevadine, suvine ja sügisene istutus. 
Kevadisse istutusse planeeritakse taimi, keda saab varakult istutada ning kes taluvad hästi kevadisi jahedaid temperatuure.
Suvisesse istutusse valitakse kaua ja rikkalikult õitsevaid suvelilli. Suvine istutus tehakse juunikuus ning peaks olema dekoratiivne kuni esimeste sügiskülmade saabumiseni.
Sügisesse istutusse valitakse taimed, kes taluvad sügisesi külmasid ning on dekoratiivsed kuni lume tulekuni. Sügisene istutus tehakse septembris-oktoobris.

Suvine lopsakas taimekonteiner  petuuniatest. Haapsalu suvekohvik.

Hooldus
Konteinertaimede hooldamisele kasvu ajal tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui peenras kasvavate taimede hooldamisele. Kuna substraadi kogus on konteineris piiratud, on oht selle kiirele läbikuivamisele. Samuti võib konteinerhaljastuse taimi kimbutada toitainete puudus.
Selle vältimiseks tuleb taimi regulaarselt kasta ja väetada. Väetised võib anda koos kastmisveega. Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Väetamiseks on otstarbekas kasutada kompleksväetiseid, mis sisaldavad taimedele mitmeid vajalikke toiteelemente. Esimene väetamine toimub 2-3 nädalat pärast istutamist. Enne tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on konteineris niiske. Kuivale substraadile ei ole otstarbekas väetisi lisada. See võib põhjustada juurtele põletusi, samuti ei toimi väetised kuivas keskkonnas. Olenevalt kasutatavast väetisest, kasutatakse seda kord nädalas või üle nädala. Väetamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid väetisepulkasid või Osmocote väetist. Need on pikaajalised, toime kestab 3-6 kuud. Pikaajaliste väetiste kasutamisel on samuti oluline jälgida substraadi niiskust. Kuivas substraadis needki väetised ei toimi.

Konteineris paiknevasse substraati võib segada niiskusrežiimi parandamiseks hüdrogeeli, perliiti või vermikuliiti.
Hüdrogeel  (kastmisgeel) on kristalne, valge pulber, mis imab niiskust. Niiskudes muutub sültjaks, mistõttu substraati lisades tuleb hoolikalt segada. Kasutusnorm on 10g 1 liitri substraadi kohta.
Perliit on vulkaaniline kivim, mille veemahutavus on 97, 1%. Ta on steriilne ja neutraalse pH-ga. Perliit on valge värvusega ja meenutab väetise graanuleid.
Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas, -beežikas pehme ja läikiv kivim. Vermikuliiti ei soovitata kasutada hapulembeliste taimede kasvatamisel kuna tõstab substraadi pH-d. On steriilne materjal.

Niiskusrežiimi parandamiseks võib kasvusubstraadi pinda pärast taimee istutamist multšida.
Anumasse (põhja) võib 1/3 ulatuses lisada komposti. Samas tuleb jälgida, et vihmaussid ei satuks anumasse. Vihmaussid ei liigu anumast välja ning hakkavad taimede juuri kahjustama.
Kanakaka graanuleid võib lisada anuma põhja, kasvusubstraadi kihile. Vältida tuleks juurte kokkupuudet graanulitega. See põhjustab juurtele väetise põletust.

Taimeanumates kasvavaid taimi võiks väetama hakata u. 3 nädalat pärast nende istutamist. Väetamiskordi olgu (sõltuvalt taimeliigist ja kasvufaasist) 1-2 korda nädalas. Enne väetamist tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on anumas niiske või mitte. Kuiva substraadi korral tuleb see enne väetamist kasta. Mullapinnale võib puistata aurumise vähendamiseks ka pestud liiva või peenikest kergkruusa. Taimede veega varustamine on parem ja ühtlasem, kui kasutada altkastmisega potte.



Minu konteinerhaljastus
Taimekonteinerina kasutan ühte tavalist tumerohelist plastikmaterjalist rõdukasti, mida müüakse ehitusmarketites. Hinnapoolest soodne rõdukast teenib minu juures oma aega juba viiendat aastat. Suvelillede lopsakas kasv varjab tema lihtsa välimuse. Kasti mõõdud on 16*78 ja sügavus 14 cm. Kastipõhja on tehtud augud liigse kastmisvee äravooluks.

Taimekonteinerisse panen drenaažiks kergkruusa, piirdun paari cm kihina, umbes  2 l, kuna rõdukasti sügavus ise on vaid 14 cm. Selle peale panen vana katteloori riba, et muld ei kaoks kastmiveega kergkruusa vahele. Substraadina kasutan Biolani kasvuturvast, aiamulda ja komposti, seda kulub kokku ca 17 l.  Kõige põhja panen kihi aiakomposti ja seejärel kasvuturvas segatud aiamullaga. Ülaservast jätan 2–3 cm ulatuses vabaks, et kastmisvesi ei valguks üle ääre. Nädal peale istutamist hakkan juurde andma vedelväetist. Selleks on mul kodus olemas Kekkilä suvelillede toitesegu vedelikuna. Kuna taimi on kastis palju, lisan igal kastmiskorral 0,5 dl 10 liitri vee kohta NPK 6-1-6 lisaks muudki taimele vajalikud toitained. Mulle meeldib selle vedelväetise pakendi juures doseerimist lihtsustav mõõtenivoo.


Valitud suvikute lühikirjeldus:
Istutamisaeg jäi suve lõpu poole, valisin taimed, mis oleksid veel septembriski ilusad: neli rand-kivikilbikut, kaks puismailast ja kaks kõrget mätasharja.
rand- kivikilbik Lobularia maritima
Pole väga nõudlik pinnase ega päikesepaiste suhtes. Talub hästi kergemaid öökülmi. Moodustab ilusa ja ühtlase lillevaiba, sobib väga hästi ka ääretaimena ja teiste suvelillede ning püsilillede vahele. Väga väärtuslik pinnakattetaim. Lõhnab väga hästi. Soodsamalt mõjub noore taimena kohale istutamine. Soovitatav istutustihedus 25-35 taime/m2 (kiirelt tiheda lillevaiba saavutamiseks 40 taime/m2). Seemnest paljundus. Sordid: ’Snow Crystals’- valge, suureõieline, madal ja varajane. Väga hea haljastusse.  On olemas ka  'Purple Cristals'- punakslilla, suureõieline, madal ja varajane.
puismailane  Hebe Kanarbike ja eerikate kõrvale sobivad sügisesse aeda hästi puismailased ehk hebed. Õied võivad hebel olla valged, lillad, roosad või sinised, lehed hallikasrohelisest tumeroheliseni. Põõsas on sügisel nii tihedalt õisi täis tipitud, et tema väikesed nahkjad lehed jäävad varju.
Mulla suhtes on puismailane vähenõudlik kasvades hästi nii ilupeenras kui ka viljatus pinnases. Tuleb jälgida, et kasvukoht poleks varjuline ja et põõsa ümber ei tekiks seisvat vett. Lühiajalised talub puismailane ka miinuskraade, talve ta meie kliimas kahjuks üle ei ela. Seetõttu tuleks ta potiga talveks jahedasse valgesse ruumi viia. Eristatakse: Andersoni puismailane, turdlehine puismailane, Traversi puismailane
kõrge mätashari Celosia argentea plumosa Kõige kaunimad õisikud arenevad soojas, päikeselises, tuulte eest kaitstud kasvukohas. Vajab viljakat pinnast, ei kannata värskeid orgaanilisi väetisi. Hooldus: vajab regulaarset kastmist, väga soojalembeline valgust armastav. Paljundamine: seemnetega, mis külvatakse märtsi lõpus, aprilli alguses kastidesse või sooja kasvulavasse. Tõusmeid pikeeritakse 2 korda. Esimene kord kastidesse või sooja kasvulavasse, teine kord 7 cm läbimõõduga pottidesse ühekaupa. Tähtis on ettevaatlik ja mõõdukas kastmine, regulaarne õhutamine. Alalisele kasvukohale istutatakse pärast kevadisi öökülmi, hoides vahekauguseks 15-20 cm. On hea konteinertaim, aiavaasides.  Õitseb juulist külmadeni. Soovitatakse lillepeenarde ja vaaside ning kuivlillekimpude jaoks.

visand istutuskonteinerile

Siin kirjeldatud taimekonteiner suvikutega.

Mõned meeleolukad näited Haapsalu linna konteinerhaljastusest.


tiiviklill, petuunia, stepirohi



Haapsalu suvekohvikud petuuniate vahus ja sekka imelist kollast värvi roosbegooniat.

Tallinna  linna konteinerhaljastus

Kasutatud allikad:
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/sugisaia-uus-lemmik-hebe?id=26379393
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=8937http://www.kanepiaiand.ee/tooted/suvelilled/kivikilbik-alyssum-e-lobularia-martima
http://www.aiaparadiis.ee/suvelillede-istutamine-rodukasti/ tekst
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=693 õppematerjal
Blogi autori fotod

Nägin midagi imelist . . .

Võrratu valge vesiroos-

tabasin ilu, mis oli sündinud metsajärves  . . . 


Kas leidub veel mõni lill, mis suudaks oma ümbrust hingestada nii, nagu hingestab õitsev vesiroos vaikset jõekääru või metsajärve tumedat pinda?


       . . . midagi kauget ja kättesaamatut on selles kaunis lilles, ta neitsilikkuses ja puhtuses.
(F.Jüssi, 2007)

 

 

 



Nymphaea alba



 

 

 

 

 

Liiginime Nymphea alba autor on Karl Linné. Rööpnimi on Castalia alba.
Linné poolt kirjeldatud vesiroosiliigist on hiljem eraldatud mitu liiki, samuti on eristatud alamliike. Linné kirjeldas alamliiki Nymphaea alba alba. On ka teine, väiksemate õitega alamliik Nymphaea alba occidentalis, mida on peetud ka omaette liigiks Nymphaea occidentalis. Mõnikord arvatakse valge vesiroos ja väike vesiroos ühe liigi Nymphea alba alla.

Valge vesiroos on veetaim, ta kasvab magevees. Sobivad elupaigad on rahulikud järvesopid, tiigid, kanalid, jõekäärud ja vanajõed, kuid eelistab seisvaid või tasase vooluga veekogusid, millel on huumuserikas mudane põhi. Põhi võib olla ka liivmudapõhi või turbapõhi.

Taime kõrgus põhjast vee pinnani on kuni 3 m, laius veepinnal ja põhjas samuti kuni 3 m. Eestis on kõrgus tavaliselt 0,6...2 m. Valge vesiroosil on tugev lihakas juurdunud või roomav risoom (veekogu põhjas). Risoom võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja 10 cm jämeduseks. Risoom on tärkliserikas ja sisaldab parkaineid. Õie läbimõõt on tavaliselt 12...15 cm (suuremas skaalas 10...20 cm). Maksimaalne läbimõõt on Eestis 15 cm. Taim õitseb Eestis juunist augustini. Iga õis õitseb 2...7 ööpäeva. Õhtuti (pärastlõunal) ja vihmase ilmaga õied sulguvad. Valge vesiroos on Eestis III kategooria kaitse all. Taime ei tohi korjata.


Kasutamine iluaianduses:
Valget vesiroosi kasvatatakse põhiliselt ilutaimena. Kultiveeritakse paljusid eri vorme, sealhulgas värviliste õitega vorme. Eriti populaarne on teisend punane vesiroos, kuid seda on praegu loodusest väga raske hankida. Üldse tuleb looduses kasvavate kaitsealuste vesirooside ümberistutamise asemel leppida istikutega.
Valget vesiroosi istutatakse sageli pargitiikidesse.Valge vesiroos vajab suurt toitainete kontsentratsiooni. Seetõttu tuleb tema kasvatamisel toitainevaestes tiikides vett väetada, et ta rikkalikult õitseks.
Paljundamiseks soovitatakse risoome iga kolme-nelja aasta tagant jagada.
Tähtis on eeskätt veekogu sügavus (vähemalt 50...60 cm ja mitte enam kui 150 cm), mitte suurus. Seetõttu võib vesiroosi istutada ka vaati.
Allikas: rohkem infot  https://et.wikipedia.org/wiki/Valge_vesiroos

Punane vesiroos

Suvi minu silmades . .

neiud edevad laanes käivad . . .. .

kaunis kuldking Cypripedium calceolus

harilik kurekell   Aquilegia vulgaris

Metsarännakul  käies märkasin harilikku ja ka haruldast, kui ei oleks seda aasale kutsuvat tavalist lille külluses, ehk ei  maldakski jõuda harulduseni . .

mets-harakputk  Anthriscus sylvestris

Äkitselt tuli tuulehoog ja putkemets hakkas liikuma . . . 

"Esimesel pilgul tundub mets-harakputk olevat kuidagi rohmakas lill. . . Ta on omamoodi väga päikeseline taim. Õuedel vohades näib ta olevat ka pisut eluvõõras, aga mitte nukker. Paik, kus kasvavad putked, on tõeliselt mahajäetud, nukraks muutub see siis, kui võtad vikati ja niidad putked maha. Teed õue "korda . ."

"Vaikuse maastikud" F.Jüssi

Musterpeenar

Musterpeenar kirivöö motiivides 



Foto allikas: http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=5813
 

Ülesandeks oli kujundada musterlillepeenar rahvariidevöö motiivide ainetel, suurus oli ette antud 2x10 m.  Kasvukoht: avatud, päikseline, viljakas kuid savikas, nõrgalt happeline muld, mõõtkava vaba.

Leidsin väga palju erinevaid kirivöösid, enamus neist tavapärase punasevalge värvilised. Tahtsin leida kollast värvi vööd-midagi tavapäratumat. Arvasin , et ega vist ei leia, aga näete, on olemas, - imeilusa värvi ja mustriga:)



 

Siin minu teisendus kirivöömotiivide ainetel tehtud kujundus musterpeenrale. Koostatud mõõtkavas 1:25

Lähtusin paarist reeglist : musterpeenarde taimestamiseks kasutatakse ühesuguse kõrgusega suvelilli, külgvaates meenutab peenar ristkülikut või ruutu, peenar on igast küljest vaadeldav. Eri värvi ringid tähistavad taimepaigutust värvide järgi, mitte taime koguseid.

Fotokollaaz üleval pool loetletud suvikutest musterpeenrale.

Näited rajatud musterpeenardest kirivöö motiividel Tallinna Botaanikaaias suvi 2015.



Istutuskeem koos taimenimedega

Istutusskeemi alusel rajatud peenar
















Kasutatud allikad ja fotod:

http://www.gardencrossings.com/plantname/Nemesia-Safari-White
http://www.osta.ee/uus-suureoiene-varsapolv-blue-pimpernel-63562608.html
https://www.petittigardencenter.com/index.php/plant-list/details/3/118012
http://ak.rapina.ee/katrinu/suvelill_esitlus/1/runtime.xml

Blogi kommentaar. Turbaaia rajamine ja hooldamine.

Ülesandeks oli tutvuda ühe kursusekaaslase tööga ning kirjuta tema blogisse, kommentaarina tekkinud mõtteid loetu kohta. Tuua välja töö tugevused ja teha vajadusel ettepanekuid selle täiustamiseks. Teemaks valisin: turbaaia rajamine ja hooldamine.

Lugesin järgmist blogi:

http://kerstileppaiandus.blogspot.com/2015/04/turbaaia-rajamine-ja-hooldamine.html



Näide rajatud turbaaiast.
 Allikas: www.kivipaigaldus.blogspot.com

Minu kommentaar:
Mulle meeldib, et tekstis on välja toodud kõik oluline, mida võiks turbaaia kohta teada, enne kui asuda teda ise rajama.
Sain teada, et turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist toitainetevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. Ühes turbaaias võib kasutada läbisegi nii rododendroneid, kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsevaid põõsaid, kui ka marju andvaid põõsaid.

Meeldis, et  sellise aia rajamiseks vajalikud materjalid olid ülesse loetletud, see annab aimu milline töö on ees ootamas ja mis vahendid tuleb ennem soetada. Järgnes üsna üksikasjalik õpetus, kuidas turbapätse laduda  ja sinna juurde on lisatud teema kohane fotomaterjal. Koostatud töö tugevuseks ongi praktiliste nõuannete saamine, mis on mitmest erinevast allikast lähtuvalt läbi analüüsitud ja esitatud. Samuti oli väga korralikult koostatud tabel turbaaeda sobivatest taimedest. Välja on toodud turbaaia eelised kui ka puudused, mis on kindlasti abiks otsustamaks turbaaia sobivuse üle valitud kasvukohale. Antud töö oli koostatud põhjalikult ja vastab nõuetele. Lisada oleks võinud ehk täpsemalt fotodele alla pealkiri ja kasutatud allikas.

Kiviktaimla olemus ja selle rajamine. Uurimus

Mägitaimla  Foto allikas: http://de.wikipedia.org/wiki/Steingarten

Alpinaarium,  alpiaed, kiviktaimla -  on aed, aiaosa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi -  alpitaimi. Välisilmelt meenutab alpinaarium alpiniitu.

inglise k rock-garden

soome k  kivikkopuutarha

saksa k Steingarten

Nimetusest
Kiviktaimlatele on antud mitmeid nimesid, neid kutsutakse alpinaariumiteks või ka hoopis kaljuaedadeks. Nimetus tulenebki sellest, et esialgselt olid nad mõeldud selliste taimede kasvatamiseks, mis pärinesid kõrgmäestikest. Nende taimede loomulik leviala algas 1800 meetri kõrguselt. Mägedes kasvavad taimed on väga värvikad ja õitsevad kaua. Mullastiku suhtes pole nad nõudlikud ja eelsitavad pigem väga kehva mulda. Samas on enamik nendest taimedest valgusnõudlikud ja armastada kasvada päikesepaistel.

Tartu botaanikaaia aedniku Annela Nõmmiku sõnab, et sõna «kiviktaimla» on väga üldine ja tähendab igasugust lillepeenart, mille kujundusse kuuluvad kivid.
«Alpitaimede asjatundjad soovitavad kasutada mõistet «mägiaed» suurema ning «mägitaimla» ja «mägipeenar» väiksema paiga kohta, kus kasvatatakse alpitaimi,» kõneleb ta. Selles uurimuses kasutab blogi autor üldistavalt siiski kõigile harjumuspäraseks saanud sõna kiviktaimla, kuna teksti sisu ise seletab  piisavalt lahti millega on tegu.

Mägiaiad eristuvad kujundusvõtete poolest ja kasutavate taimede sortimendi poolest ning jagunevad omakorda veel eri tüüpideks taimerühmade nõudmiste ja kujunduse järgi.
Nii liigitatakse mägiaiad: kaljuaiaks, rusukaldeaiaks, turbaaiaks, kõrgpeenraks, kuivmüüriks ja moldaiaks ning neis kasvatatakse kääbuspuid ja -põõsaid, kohevaid ja laiuvaid padjandeid, madalaid või tihedat katet moodustavaid vaiptaimi, alpiaia püsikuid, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibullilli ja üheaastasi mägitaimi.

• Alpinaarium  - kunstlik ehitis kividest, mis on mõeldud kõrgmäestike taimede näitamiseks. Luuakse ligilähedased alpimägedele iseloomulikud tingimused  kasutatakse üksnes alpi floora esindajaid.
• Kiviktaimla - kujundusvõte vaba paigutusega loomulikul või kunstlikult loodud maastikul taimedest ja kividest, kus üksteist varjutades ja täiendades moodustavad dekoratiivset effekti. Reeglina, kasutavate taimede valik on küllalt lai, sisaldades erinevaid rohttaimi, nii mitmeaastaseid kui ka üheaastaseid. Kasutatakse nõlvakute astmestamast. Kõige paindlikum vorm dekoratiivses haljastuses, kuna saab kasutada ükskõik millisel maastikul ja kliimas.
• Rokaarium - kivide ja taimede paigutamine kunstlikult loodud astmelistel nõlvakutel. Samuti kasutatakse mitmekesist taimestiku, kuid erinevus on kompositsiooni ehitamise põhimõttes, kus vormitakse mäge või kasutatakse puistematerjalina suurt hulka kive ühest kivimiliigist.

Kiviktaimla Botaanika aed Fort Hoofddijk Utrechti Ülikool.  Allikas:http://nl.wiktionary.org/wiki/rotstuin

Kiviktaimlate ajaloost
Kiviktaimlate algseks inspiratsiooniallikaks võib lugeda Jaapani ja Hiina aedade loodusliku kujundusstiili, kus kividel on sümbolitena olnud alati suur tähtsus. 19. sajandi lõpul lisandusid vabakujulisele taimekompositsioonile aias ka madalad müürid, terrassid ja trepid. Mägimaastiku jäljendamiseks istutati kiviktaimlatesse ka okaspuid ja põõsaid.

Eesti aiakujunduses oli 20. sajandi 20ndatel aastatel kiviktaimlate rajamine suurmood. Presidendi residentsi, Oru pargis, rajati 30ndatel aastatel suur kiviktaimla. Tallinnasse rajati samal perioodil kiviktaimlad Schnelli tiigi äärde ja Kadrioru kõlakoja juurde. Eestis on kiviktaimlate rajamise ideed olnud õhus järelikult esimese vabariigi ajast. Eesti ala esimesed alpinaariumid tehti mõisaparkidesse. Pärast II maailmasõda hakati neid rajama ka koduaedadesse. Eesti tähelepanuväärsed alpinaariumid on nt Tartu Botaanikaaias ja Tallinna Loomaaias.

Asukoht
Kuhu rajada? Kiviktaimla tuleks rajada päikesepaistelisele ja valgusrikkale kohale. Suurim viga on, kui kiviktaimla on rajatud absoluutselt tasasele kohale. Selline kuhjakujuline kiviktaimla ei moodusta aiaruumis ümbritsevaga tervikut ja mõjub võltsilt.  Kui ei ole looduslikku nõlva, võiks selle ise tekitada. Hea, kui krundil on kas või minimaalnegi küngas või kalle. Täiesti tasases aias tuleb reljeef luua kunstlikult. Reljeef on mägedest pärit taimedele sama oluline, kui päike, sest kiviktaimla taimed on tundlikud liigniiskuse suhtes. Mägitaimed ei talu suurte puude lähedust, seisvat vett, seisvat õhku ega rammusat ja tihedat mulda.  

Kivid

Kas raudkivi või paekivi? Kivid kiviktaimlas on kõike muud kui ainult ilu pärast. Kividel on tähtis ülesanne kindlustada drenaaz ja säilitada vajalikus koguses niiskust. Üleliigne vesi voolab mööda kive minema. Enamik traditsioonilisi kiviktaimlataimi pelgabki rohkem liigniiskust kui külma. Päikeses akumuleerivad kivid palju soojust ja külmadel öödel tagab see kiviktaimlas soojema mikrokliima. Tuulistesse kohtadesse rajatud kiviktaimlas on kividel ka tuult varjav funktsioon.

Erinevalt paljudest teistest maadest on Eestis kasutada looduslikult lausa kahte materjali kiviktaimla rajamiseks – pae- ja raudkivi. Selles mõttes on meil väga hästi.

Ühes kiviktaimlas võiks kasutada üht tüüpi kive vastavalt sellele, milliseid looduses teie ümber leidub. Seega võiks Põhja-Eestis kasutada rohkem paekivi, Lõuna-Eestis graniitmunakive. Kivide kasutamisega ei või ka liialdada. Taimede ja kivide vaheline tasakaal peab olema paigas ja kivide asetus loomulik. Sageli paigutatakse nad liiga ühtlaste vahedega, mis rikub üldmulje. Tihti rikub üldmulje kivide suurus. Suurtest kividest rajatud kiviktaimla mõjub loomulikult, paljudest väikese mõõtmelistest kividest kokku pandud peenar on rahutu.

Kiviktaimlat rajama asudes peaks kive olema kindlasti rohkem, kui esialgu vaja läheb. Ainult nii on võimalik kive ka kokku sobitada ja selleks õigeid välja valida. Kõik kivid omavahel ei sobi, oluline on ka värvivalik. Valides graniitkivide hulgast, tuleks eelistada hall-musti kive või siis punakates roosades toonides rahne. Mõlemat värvi koos kasutades võib tulemus olla üsna ebaühtlane ja rahutu. Samuti ei ole hea tava teha kiviktaimlat vaheldumisi põllu ja mere äärest valitud kividest.

Oma olemuselt on paekivi rohkem selline materjal, mis sobib kasutamiseks korrapärase kujundusega alpinaariumites. Kindlasti tuleb paekivi eelistada juhul, kui krundil asuvad hooned on rajatud paekividest. Et kiviktaimla rajamiseks sobivat paekivi (suuremad, ilmastikukindlad tükid) kivihunnikutest niisama naljalt ei leia, on materjali kättesaadavuselt eelisolukorras raudkivid. Vabakujulise kiviktaimla rajamiseks sobivad looduse poolt töödeldud raudkivid kõige paremini. Kindlasti ei tohi ühes kiviktaimalas kasutada segamini pae- ja raudkivi, sest see muudab lõpptulemuse rahutuks ja närviliseks.



Paekivi

Raudkivi

Kivide suurus on kiviktaimla rajamisel üks tähtsamaid punkte. Väikestest nn kolbasuurustest kividest kiviktaimla mõjub aias rahutuna, nagu inimkäte poolt kokku kuhjatud kivihunnik. Looduslikult mõjuvat kiviktaimlat saad rajada üksnes suurtest kividest, mida inimene üles tõsta ei jõua. Mida suuremaid kive kasutad, seda parem on lõpptulemus. Kõige parem on kivide liigutamiseks kasutada tehnikat, kuid suuri kive on võimalik liikuma saada ka käsitsi. Selleks tuleb kasutada kange ja rullikuid, nagu tegid vanad egiptlased püramiide ehitades.
Taimedele sobivad neutraalse reaktsiooniga graniitkivid, aga ka paekivid, mis on õhu ja vihma käes seisnud — värskelt murtud paekivi eraldab mulda ohtralt aluselisi ühendeid.

Jaapanlased peavad seda suurimaks veaks ja tunnetuse puudumiseks, kui veekogu äärde seatakse ritta näiteks põllukivid. Väga ilusaid kive leidub soos, mille kättesaamine on aga omaette kunsttükk. Looduslike kivide puudumisel võib kasutada ka lõhutud kivi, mida võib saada karjääridest. Tavaliste paeplaatide asemel võiks kasutada ka paerahne, mis ju Eesti maastikus mõjuksid ausalt.

Kivide paigutus
Millest alustada? Esimesena paigutatakse kohale just kivid, need on kiviktaimla skeletiks. Kui skelett on paigas täidetakse kivide vahe killustikuga ja lõpuks lisatakse muld. Mida parem on drenaaz, seda paremini edenevad hiljem taimed. Kivid tuleks paigutada väikese kaldega, et vesi mööda neid pinnasesse voolaks.

Lihtsaim kivide virnastamise viis on spiraalina ülespoole. Järgida tuleks põhimõtet suuremad kivid alla, väiksemad  künka või nõlva tippu. Koduses aias rajatakse kiviktaimla meetri kuni poolteise kõrgune, et see sobiks maastikuga. Suuremal territooriumil võib kiviktaimla olla laiem ja kõrgem.

Kivide paigutamist tuleb alustada tagumistest, suurematest kividest. Kõikide kivide paigale sättimisel jäta alati kivide laiemad küljed allapoole. Kivi on õigesti paigas siis, kui ta enam ei kõigu ja on leidnud oma sisemise rahu. Kiviktaimla ääre poole paiguta madalamad kivid. Kivide peenemad otsad peavad jääma suunaga kiviktaimla keskosa poole.

Traditsiooniline viis - astmete ladumiseks laotakse kivid alt üles, et moodustuks terrassid taskutena, sageli kujundatakse ladina tähe V moodi. Algusesse pannakse "võtme" kivi, edasi külgedele laotakse väiksemad kivi, parem kui nad  on erinevates suurustes ja laotud gruppidesse 2-3 kivist, et vältida üksluisust.

Aednik Annela Nõmmik soovitab, et enne ülemiste kivide kohalesättimist tuleb alumiste kivide vahele sobitada taimed, sest pärast on seda väga raske teha.



Kivide paigutus traditsiooniliselt- astmetena. Allikas:
 http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

Kuna kivikmäekeste ehitamise mooduseid on palju, siis on siin välja toodud  peamised põhimõtted:

• Kivide asetus peab olema harmooniline ja looma loomuliku paljastuse effekti,  samas peab jääma tasakaal ja sobivus kujunenud elementides. Kivid peavad olema kindlalt paigal, nende nähtaval pinna ei tohi olla teravaid nurki, mis eristuksid  üldisest mäe ansamblist. Paigutades kive, peab arvestama nende vahekaugustega, et taimede normaalseks kasvuks jääks piisavalt kasvupinnast ja samas, et taimed ei varjaks kive.

• Mägi peab asetsema lõuna ja kagu ekspositsioonipoolel päikselisel küljel, kaitstult valitsevate tuulte eest.

• Kivikmäekese drenaaz on esmajärgulise tähtsusega, eriti põhja tingimustes, see tagab taimede normaalse arengu, sest enamik neist on kuivalembesed taimed.

Siin link aednik Arnold Hannusti  intervjuust Hansaplandile kiviktaimla rajamisest:
https://www.youtube.com/watch?v=yvnYqUxIjZY

Siin link kiviktaimla rajamisest, kus igat rajamise etappi on pildistatud, lisaks taimed:
http://www.jans-pflanzenwelt.de/steingarten/anlagen/steingarten.php

Taimed

Kiviktaimlates domineerivad madala kasvuga püsikud, millele võivad ühe - ja

 aed-mägisibul sort`Grand new heavie`

kaheaastased lilled aktsenti pakkuda. Taimede valikul lähtutakse kasvukoha tingimustest. Kogu taimestatavat pinda ei kaeta ühetaoliselt madalate taimedega, vaid nende vahele istutatakse ka kõrgemakasvulisi taimi. Taimi rühmitades tuleb meeles pidada, et osa siin kasvavaid liike ei õitse kauem kui kuu – ülejäänud ajal on esil lehestik. Et kiviktaimlale soovitud struktuur anda, tuleks istutada erineva kõrguse ja kujuga taimi. Arvestada tuleks, et õie värvi järgi taimi valides võivad kombinatsioonid ebaõnnestuda, sest õitsemisajad ei pruugi kattuda ning soovitud tulemus jääb nägemata. 

Harilik kadakas `Repanda`

Igihaljastest taimedest sobivad Eesti maastikku hästi kadakad ja tema kääbusvormid. Nende hankimisel eelistage ikka ostmist puukoolist ning ärge minge labidaga loodusesse kaevama. Loodusest kaevatud kadakad ei lähe üldjuhul kasvama ja nii olete tekitanud suurt kahju loodusele ja ka oma vaev on olnud asjata. Okaspuudest sobivad hästi ka kuuse kääbusvormid ja mägimännid. Põõsaid võiks istutada kahe-kolmekaupa grupis, suuremate kivide kõrvale.

Taimede istutamist alusta põõsastest. Väga hästi sobivad kiviktaimlasse kääbusja kasvuga okaspuuvormid. Püstise ja keraja kasvuga sorte kasuta kiviktaimla sees, roomavaid ja laiuvaid sorte äärtel.

 Lillede valik on viimasel ajal olnud rikkalik. Kõrvuti võiks asetada eelkõige sarnaste kasvunõuetega taimi. Peale kevadist õite ilu pakkuvate taimede on

harilik kukehari `Yellow Queen`

müügile tulnud terve hulk kiviktaimlasse sobivaid liike, millel on värviline lehestik.
Värvilise lehestikuga on vanadest tegijatest kadakaer (hall) ja villane nõianõges (hõbedane).
Uutest sortidest on kukeharja kirjulehine ja kollaste võrsetippudega sort, leeklille kirju­lehine sort ja mägisibulate värvilised õiekodarikud. Enamik kiviktaimla liike õitseb kevadel ja seepärast on hea, kui värviline lehestik annab kiviktaimlale värvi ka pärast aktiivse õitsemisperioodi lõppu.

Taimed peab istutama mullasegupinnast pisut kõrgemale, sest kogu peenar tuleb pärast istutamist katta vähemalt kolme sentimeetri paksuse kiviklibukihiga. Kattekiht püsib kogu aeg kuiv ja aitab vältida taimede juurekaela mädanemist. Samal ajal ei lase kattekiht niiskusel alumistest kihtidest auruda ja vähendab umbrohtumist. Selleta kuivaks peenar kiiresti. Taimi võib istutada sügiseni, ent enne külmade tulekut peaksid need jõudma juurduda. Mõistlik on alustada vähenõudlike mägitaimedega ja liikuda siis edasi suurte haruldusteni välja. (A. Nõmmik)

Mõned mägiaiataimed:
harilik drüaas Dryas octopetala
karpaadi kelluke Campanula carpatica
paabunelk Dianthus pavonius
Himaalaja kipslill Gypsophila cerastioides
Siberi magun Papaver nudicaule
linalehine tulp Tulipa linifolia
harilik merikann Armeria maritima
aed-mägisibul Sempervivum x hybridum ´Bruhonice´

harilik drüaas

aed-mägisibul

 

Siberi magun

Himaalaja kipslill

Mullasegu
Tavaline aiamuld on üldjuhul alpitaimedele liiga savikas ning huumuse- ja õhuvaene. Selleks segatakse olemasoleva mulla hulka turvast huumusesisalduse tõstmiseks.

Muld ja turvas moodustavad kiviktaimlamulla huumusliku osa, kuhu lisatakse 50% pallast-ainet ehk liiva. Looduslikult liivastel muldadel tuleb pallastaine ehk liiva kogust vähendada ja turba osa suurendada. Selline õhuline, kuid huumusrikas mullasegu on ideaalne kiviktaimla taimede kasvuks.

Pinnaseks kasutatakse Annela Nõmmiku jutu järgi segu, mis koosneb võrdsetest osadest tavalisest sõelutud umbrohuvabast aiamullast, neutraliseeritud turbast ning jämedast liivast või peenikesest kruusa- või graniitkillustikust.
«Hapulembeste taimede puhul võiks kasutada veidi teistsugust mullasegu, mis koosneb kolmest osast jämedast liivast, kolmest osast jämedast neutraliseerimata heledast freesturbast, ühest osast männimetsa alt kogutud okkakõdust ning ühest-kahest osast hapu reaktsiooniga kompostist,» lisab aednik ning mainib sedagi, et kui peenraks kavandatav ala asub vett hästi läbilaskval liivasel või kruusasel pinnasel või kallakul, ei pruugi drenaažikihti tarvis olla.

Tavapärane kiviktaimlamulla osade vahekord võiks olla selline: 30 protsenti olemasolevat mulda, 20 protsenti istutusturvast ning 50 protsenti pallastainet. Kui aias on raske muld, siis tuleks mulla sisse segada suurem kogus pallastainet, kui aga muld on kergem, tuleks liiva-kruusa segu lisada vähem.
Kiviktaimla taimed vajavad huumusrikast, kuid hästi vett läbilaskvat mulda. Kindlasti ei tohi mullasegu sisaldada püsiumbrohtude juuri (orashein, ohakas jmt). 
 
Tööde järjekord mägiaia rajamisel

Asukoht peab olema päikesepaistelisele ja valgusrikas.
Õige koht – seda ei tohiks teha liiga tasasele pinnale, liiga varjulisse või liiga niiskesse kohta. Kui ei ole looduslikku nõlva, võiks selle ise tekitada. Loodava mägiaia kontuur tuleb nööri ja tikkudega maha märkida.

Peenra puhastamine umbrohtudest   Selleks on kolm võimalust: labidaga kaevata, keemiliselt töödelda, pimendada. Kui kiviktaimla asukoht on välja valitud, tuleb selle alla jäävalt pinnaselt tõrjuda kõik umbrohud. 
Labidaga kaevates tuleb kaevata kahe labidalehe sügavuselt maapind läbi ning võtta välja kõik püsiumbrohu juured.
Keemiaga (roundupiga) pritsides saad taimla rajamisega alustada u nädala möödumisel, mida tuleks pritsida vajadusel kaks kuni kolm korda. Roundup Flex on üldhävitav herbitsiid, mida kasutatakse enamike ühe- ja mitmeaastaste seemne- ja juurumbrohtude tõrjeks.
Maapinna pimendamine musta kile või tõrvapapiga. Pimendamisega võtab umbrohtude tõrjumine aega paar kuud.

Pärast umbrohtude tõrjumist tuleb kindluse mõttes maapind katta veel peenravaibaga. Kui oled täiesti veendunud, et rajatavas kohas umbrohud puuduvad, võid kiviktaimla rajada ka peenravaibata. 

Drenaazikihi laotamine Seejärel tuleb töödeldud pind katta peenravaibaga ning sellele drenaažiks peale kuhjata 15—30 sentimeetri paksune kivikiht. Annela Nõmmiku sõnul sobivad hästi poolikud punased tellised, ahjukivid ja munakivid, aga mitte paekillustik. «See juhib küll vett hästi allapoole, aga mööda kapillaare tõuseb ülespoole aluselise reaktsiooniga vesi, mida mõni taim ei talu,» põhjendab ta ühes intervjuus. Ka drenaažikiht tuleb katta peenravaibaga — selle ülesanne on hoida pinnast kivide vahele tungimast — ning peenravaip omakorda vähemalt 10-sentimeetrise pinnasekihiga.

Pinnaseks kasutatakse segu, mis koosneb võrdsetest osadest tavalisest sõelutud umbrohuvabast aiamullast, neutraliseeritud turbast ning jämedast liivast või peenikesest kruusa- või graniitkillustikust. Mullasegust oli juttu ka eespool.

Kivide paika asetamine Ettevalmistatud pinnale tuleks asetada kivid. Kivide vahedesse tuleks panna kiviktaimlale sobilik muld. Lase mullal vajuda või vajuta seda ise kergelt allapoole. Vajaka jäänud kohtadele lisa veel mulda. Kivide vahedesse istuta taimed ning nende ümbrus kata paari sentimeetri paksuselt killustikuga.
Kivide vahed täidetaksegi nii, et pärast mullaga täitmist jääb kivist välja ulatuma üksnes pealmine osa. Mullaga kivivahesid täites jälgi, et mullapind oleks kiviktaimla äärte poole kaldus, see on vajalik lumesulamisvee ära jooksmiseks.

Alumise ringi kivid paigutada nii, et need ei liiguks: tuleb ju nendele astuda, kui peenra eest hoolitsetakse. Paika on tarvis panna ka tulevikus ülevalpool asetsema hakkavate suuremate kivide aluskivid ehk vundament. Lõpetades kivide laotamise, täidetakse nende vahelised alad spetsiaalselt ettevalmistatud pinnase seguga. 

Kui kiviktaimla planeeritud kõrgus on saavutatud, jääb üle see veel väikeste kivide ja mullaseguga viimistleda. Taimi võib istutada sügiseni, ent enne külmade tulekut peaksid need jõudma juurduda.

Taimede istutamine Pärast pinnakrundi ettevalmistamist, moodustunud taskutesse kivide vahele istutatakse taimed (mitmeaastaste taimed, üheaastaste liikide ja sortide istikud ja võimalik ka otse avakrundile külvamisega) nende omavahelise värvuse, välisilme ja bioloogiliste eripärade sobivustega arvestades.

Põõsaste istutuskohtadel lõika kiviktaimla alune peenravaip katki, et põõsaste juured saaksid sügavamale tungida. Püsilillesorte ja -liike istuta suurema grupina, lõpptulemus mõjub märksa paremini kui iga taime eraldi istutades. 

Pärast istutamist multši taimede vahed raudkivi killustikuga (paekivist rajatud kiviktaimlas paekivi killustikuga). See väldib seemnest levivate umbrohtude levimist ja hoiab pärast vihmasadu taimede lehed puhtana.

Sobilikud puit- ja rohttaimed:

Valik okaspuid, põõsaid ja taimi mägiaeda. Foto allikas: www.suomela.fi

1. mänd (Pinus sylvestris)
2. kirju kadakas (Juniperus squamata ’Meyeri’)
3. tavatu pojeng (Paeonia humilis flore plena)
4. harilik kuusk (Picea abies ’Tabuliformis’)
5. Serbia kuusk (Picea omorika ’Nana’)
6. mikrobioota (Microbiota decussata)
7. Sabiina kadakas (Juniperus sabina)
8. Jaapani lehis (Larix kaempferi ’Blue Dwarf’)
9. nutka ebaküpress (Chamaecyparis nootkatensis ’Pendula’)
10. Ungari mesiohakas (Echinops bannaticus)
11. Iiris (Iris)
12. Jaapani enelas (Spiraea japonica ’Froebelii’)
13. padjand -leeklill (Phlox subulata)

Allikas: http://www.suomela.fi/piha-puutarha/Puutarhasuunnittelu/Kalliolle-kukkivalle-Istuta-unelmien-kivikkopuutarha-51290



Kokkuvõtvalt
See uurimus on koostatud valikuliselt ainult internetist otsitud materjalide põhjal. Nii nägi ette ülesanne. Eelkõige pidasin usaldusväärseimaks meie päevalehtede erirubriike, kus laiale lugejaskonnale antakse aiandusalast nõu ning tutvustatakse puu -ja taime liike. Eeldasin, et meie päevalehed (Äripäev, Postimees, Sakala) ei anna välja kontrollimata infot ja neil on olemas materjali algallikas. Samuti hindasin refereerimisvääriliseks intervjuusid, mis antud tunnustatud aednike poolt.

Ka huvitas mind kiviktaimla ajalooline taust. Oleksin tahtnud leida rohkem üksikasjalisemat materjali selle tekkeloo kohta, kuid esmased otsingud internetiavarustes  ei olnud väga viljakad, selleks on ikka erialased raamatud paremad allikad. Samas mägiaia rajamiseks on selliste teadmiste osatähtsus väiksem, oluline see pigem silmaringi avardamiseks. Siiski loevad need praktilised nõuanded, kuidas mägiaeda reaalselt rajada.

Enne mägiaedade materjali uurimist oli mul kujunenud arvamus, et kiviktaimla rajamine ei ole väga keeruline. Aedadesse rajatud ja nähtud kiviktaimlad siiani  ei sümpatiseerinud ning olin arvamusel, et oma aeda teda ei ehitaks. Põhjus ehk on olnud selles, et nähtud kiviktaimlad on olnud pigem erinevad lillepeenrad, mille kujundusse kuuluvad kivid ja inimeste teadmised ning oskused mägipeenra rajamisel ei ole andnud õiget dekoratiivset tulemust ka kõrvaltvaatajaile.

Nüüdseks tean sellest teemast rohkem ja olen arvamusel, et  mägiaia rajamisel on vajalikud kindlasti eelteadmised ning selle rajamine on töömahukas ja aeganõudev. Kiviktaimlate ja mäekeste kujundamisel - ehitamisel on vajalik kinni pidada kehtestatud reeglitest. Ainult siis on võimalik saavutada parim dekoratiivne efekt. Vaadates erinevaid fotosid juba rajatud mägiaedadest, on tõepoolest asjatundjate nõuannetel suurte kivide osa õigus. Suured kivid on mägiaias palju mõjusamad ja üldpilt seega terviklikum. Kiviktaimla näeb ette kivide loomulikku asetust kooskõlas pinnakatte ja madalakasvuliste taimedega. Kuigi peamine põhimõte - kompositsiooni vaba planeering - selle ehitamise edu, oleneb täielikult hulga reeglite ja põhimõtete järgimisest. Teadlikud valikud ja oskuslik töö kokku annavad rajatud kiviktaimlale tulemuseks kauni looduspärase mägiaia. Ja see juba paneb seisatama ning pilke pöörama ka möödujatel!

nõmm-liivatee Thymus serpyllum

Kasutatud allikad:
http://www.aripaev.ee/uudised/2005/05/05/kas-rajada-alpinaarium-kaljuaed-voi-kiviktaimla
http://tarbija24.postimees.ee/271047/kiviktaimla-vajab-kaldpinda-ja-paikeselist-paika
http://epl.delfi.ee/news/melu/kaldpind-on-kiviktaimlale-sama-oluline-kui-paike?id=51013275
http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=45
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
Foto allikad:
„Steingarten3“ von Don Bühl aus der deutschsprachigen Wikipedia. Lizenziert unter CC BY-SA 3.0 über Wikimedia Commons - http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Steingarten3.jpg#/media/File:Steingarten3.jpg
http://www.kuldnebors.ee/8954287 paekivi
http://kivikaru.ee/maakivi/graniitkivi/sorteeritud-kivi/ raudkivi
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1681&cgid= mägisibul
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=187&cid=495&cgid= h. kadakas
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=246&cid=366&cgid= h. kukehari
http://www.suomela.fi/piha-puutarha/Puutarhasuunnittelu/Kalliolle-kukkivalle-Istuta-unelmien-kivikkopuutarha-51290 okaspuu valik
"FortHoofddijk01". Licensed under CC BY-SA 2.5 nl via Wikimedia Commons - http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FortHoofddijk01.jpg#/media/File:FortHoofddijk01.jpg
 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/druuas.htm
http://www.kanepiaiand.ee/tooted/pusililled/himaalaja-kipslill-gypsophila-cerastoides
http://www.seemnemaailm.ee/public/2/193_1.php tulp
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1678&cgid= mägisibul