Uurimus. 2. osa Geosünteedid

Uurimus multšide, väetiste ja geosünteetide, nende omaduste ja kasutamise kohta.


Mis on geosünteet?

Geosünteedid on dr J.P. Giroud välja mõeldud mõiste kindlale materjali grupile.
Geosünteet on sünteetiline materjal, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupi eesliide geo, mis tähendab maa, pinnas. Eelkõige on tegemist üldnimetusega toodete kirjeldamiseks, mida kasutatakse nii maanteede ehitusel kui maastiku ehitamisel.

Geosünteedid jagatakse:

geotekstiilid e filterkangas

geovõrgud,

geomebraanid,

geosünteetilised savivahekihid,

geokomposiidid.

Geotekstiilkangas e filterkangas

Geotekstiil on polüpropeenkiududest valmistatud vett ja õhku läbilaskev väga vastupidav hallikas viltjas kangas, mida kasutatakse nii haljastuses kui teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Olenevalt erinevatest tootjatest on ka kangavärvused ja omadused varieeruvad. Kanga omadused on: kaitsev, tugevdav, filtreeriv, eraldav, drenaaž. Geotekstiile jaotatakse tema tootmistehnoloogia alusel kootud ja mittekootud geotekstiilid. Kootud materjali kasutatakse enamasti pinnaste ja kivimaterjalide armeerimiseks ning nende kihtide eraldamiseks, kuna nende vee läbilaskvusomadused on piiratud selle materjali omaduse tõttu. Filterkangas eraldab üksteisest pinnasekihid ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi.

Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi. Väga liivastel aladel paigaldada vastupidava  muru saamiseks geotekstiil kohaliku pinnase ja juurdeveetava kasvupinnase vahele. Mullakihi paksus filterkanga peal peaks olema min 20cm. Selleks, et muuta mudaseid tiigikaldaid liivasteks, aseta filterkangas talvel jääle ja kata liivakihiga. Jää sulades langeb kangas koos liivakihiga mudakihi peale. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse. Kaldad peavad olema piisavalt lauged.

 

Geotekstiilkangas
rauning.ee

 Levinuimad kasutusvaldkonnad:

• alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
• alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
• drenaaž-töödel
• pinnase kaitsena kalletel
• liivaste alade viljakamaks muutmisel
• liivakastide vooderdamisel
• astmestikel
• istutuskastide vooderdamisel
• veesilmade ja basseinide alusmaterjalina
• samuti tiigikilele paigaldamiseks, kui tiigipõhi kaetakse graniitkillustikuga, et teravad kiviservad ei kahjustaks kilet
• mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina

Maastiku ehituses kasutatavad levinumad geotekstiilkangad:

1. Typar- termiline töötlus, väikeste raskuste puhul,
2. Nettex - kasutatakse suurte raskuste puhul,
3. EPDM - geomembraan.

Näidised geotekstiilkangastest

Selles uurimuses tuuakse välja ka teised aianduses kasutatavad  tekstiilmaterjalid, mis aga ei liigitu geosünteetide alla.

Varjutuskangas- ja tuuletõkkekangas
Kasutatakse igihaljaste taimede (näiteks pukspuude, ebaküpresside, elupuude, rododendronite, kanada kuuse `Conica`, kiviktaimla igihaljaste taimede jne) varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamine aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, see kaitseb taimi varakevadise ereda päikese ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest. Istutusjärgsel varjutamisel juurdub taim paremini ning okaste kuivamise oht on väiksem. Varjutuskangas on ultraviolettkiirgusekindel ja 42-60% varjutusvõimega. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.

Varjutuskangas
balticagro.ee

Juuretõkkekangas

Väga tugev ja suhteliselt jäik, omadustelt geotekstiilile sarnanev pruunikas kangas.  Tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istuda ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel.

Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.Kaevata vajaliku suurusega istutusauk. Lille- ja köögiviljapeenardele on sobiv sügavus 30-40 cm, roosidele ja rododendronitele ~80 cm. Puhastada istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Asetada juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika.
Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naelutatakse servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei jäeta, sest sealtkaudu  levivad mittevajalikud juured.
 
Katteloor

Katteloor on õhuke, väga kerge, valget värvi polüpropüleenkiududest kangas. Katteloori kasutatakse mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest kaitsmiseks ning ka kahjurputukate vältimiseks. Näiteks kasutatakse porgandite, kaalikate, sibulate, maasikate, varajase kartuli, külmaõrnade kultuuride jt katmiseks. Külvi katmisel kattelooriga idanevad seemned kiiremini.
Paigaldamine
Katteloor paigaldatakse külvi puhul otse mullapinnale, kasvavate taimede puhul ettevaatlikult otse taimedele ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka liivakottide, vett täis voolikute, armatuurraualattide vms. Katteloor ei tohiks olla liiga pingul, et jääks  piisavalt ruumi taimede kasvuks. Arvestada tuleb ka äärte kinnitamiseks vajalikku riba. Kivide kasutamisel tuleb neid asetada piisavalt väikese vahekaugusega, vastasel korral on oht, et katteloor võtab tuule alla ja rebeneb. Katteloor tuleb maasikatelt ja kurkidelt õitsemise ajaks eemaldada.


Katteloor
balticagro.ee

Katteloori kasutamise eelised
• loor on kaalult väga kerge ja kaitseb õrnalt, noori võrseid ja juurdekasvu muljumata
• ultraviolettkiirguse suhtes stabiilne materjali struktuur annab pikaajalise kaitse
• niiskust läbilaskev ja hingav
• väga hea valguse läbilaskvusega, lastes 90% valgust taimedeni
• kaitseb öökülmade eest, tõstab mulla ja õhu temperatuuri
• vähendab tuulekahjustusi
• kaitseb lindude ja ulukite eest
• kerge käsitsi paigaldada.

 
Peenravaip

Peenravaip on vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas. Peenravaip on märgistatud ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist.
Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multšikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel. Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist.
Haljastuses kasutatakse koos koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.
Paigaldamine
Uue istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noaga ristid ja taimed istutatakse ristide kohale kaevatud süvenditesse.
Kui peenravaipa ei kaeta dekoratiivmultšiga, peidetakse selle servad mulla alla.
Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata. Iluaias kaetakse peenravaip dekoratiivkillustiku või koorepuruga.


Peenravaip
balticagro.ee

Peenravaip maasikataimedele
internetipood.com

Maasikakile

Maasikakile hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad.
Kile on ultraviolettkiirgusekindel. Kile on soovitav paigaldada taimede istutamise ajal.


Maasikakile
balticagro.ee

Maasikakile

Külmakate

Külmakate kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid, roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Kate asetatakse taimedele püsikülmade saabumisel ja eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Õrnade taimede puhul on vajalik toestus. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb taimi haiguste eest. Pärast taimedelt eemaldamist kangas kuivatada ja säilitada järgmise talveni.




Kasutatud allikad:

kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10434471/lisad/10434480
www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid=http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/49-varjutuskangas.html
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/43-katteloor.html
http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad/juuretokkekangas.html

http://www.internetipood.com/et/selteret/65-2818-peenravaip-100g-m2-20m2-4-0m-x-5-0m

http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/48-talveloor.html

Uurimus. 1. osa Multšid

Uurimus multšide, väetiste ja geosünteetide, nende omaduste ja kasutamise kohta.

Otsetõlkes tähistab multš (inglise k mulch) pigem kõdu ehk orgaanilist ainet.
Nii orgaaniline kui anorgaaniline multš aitab pinnases sobivat temperatuuri ja niiskustaset hoida, leevendab ilmastikust põhjustatud kahju ning takistab umbrohu kasvamist. Ühtlasi lisab multš teatavat esteetilist värvingut ja muudab lillepeenrad ja aia nõnda omanäolisemaks. Aia multšiga katmine pole kuigi kallis ning sellega on lihtne hakkama saada. Samas on ikkagi vaja teada, kui palju multši ja millal kasutama peaks ning millist tüüpi multši üldse saadaval on.

Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, muruniide, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.
Lillepeenarde jaoks on orgaanilised multšid enamasti parema valik kui anorgaanilised.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

Multšide jagunemine

Orgaanilised multšid ja nende eelised
Seda sordi multšid väetavad lagunedes mulda ja on sobilikuks elukeskkonnaks vihmaussidele ja kasutoovatele mikroorganismidele.

• paraneb mulla niiskusesisaldus
• mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
• pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
• vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
• aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
• aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
• multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
• vähendab erosiooni
• alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
• muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
• võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
• varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
• väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest
• multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil

Orgaaniline multš

Orgaanilisel multši puudused
Looduslikust materialist multš võib ligi meelitada tüütuid kahjureid nagu mutte, hiiri ning jäneseid. Neile meeldib multši sees talvituda ja väärtuslikke lillesibulaid näksida. Lisaks võib orgaaniline multš märjemate ilmadega isegi liiga palju niiskust kinni pidada. See võib omakorda tigusid ja nälkjaid ligi tõmmata ja niiskes pinnases võivad taimede juured mädanema hakata. Väga niiske elukoha või näriliste probleemi korral võiks seega kaaluda pigem anorgaanilise multši kasutamist.Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.

Kaunis näide orgaanilise multši kasutamisest

Millega multšimisel arvestada?
Orgaanilisi multše on saadaval mitmesuguse konsistentsiga. Kaks või kolm korda läbi hakitud multšid on väiksemate tükkidega ning neid on aias kergem kasutada kui ühe korra peenestatud multši. Lisaks võib multši mitu kuud nii-öelda laagerduda lasta, et lagunemisprotsessi kiirendada ja pinnast sedasi täiendavalt väetada.

Multšikihi paksus peaks nii lillepeenras kui mujal aias olema kusagil viie ja kümne sentimeetri vahel. Liiga õhuke kiht ei pruugi ilmastiku eest piisavalt kaitset pakkuda ja umbrohu kasvamist takistada. Kui multši on aga liiga paksult, võib see endasse liiga palju niiskust koguda. Niiskena püsivale pinnasele on vähem multši vaja kui liivase pinnase peale. See kipub aja jooksul ka kokku vajuma ja tihenema, nii et multšikihi planeerimisel tasuks arvestada paari lisa-sentimeetriga.

Orgaanilised multšid lagunevad ning neid tuleb iga aasta või paari tagant värskendada. Vana multši võib mulla sisse kaevata ja nii lagunemisprotsessi kiirendada. Samas võib uue multšikihi ka lihtsalt vana peale laotada.
 
Lillepeenraid tuleb multšida hiliskevadel, kui ilmad on kohe-kohe soojaks minemas. Enne multši laotamist tuleb vastav ala umbrohust ja juurtest hoolikalt puhtaks teha. Nii on kindlam, et multšitud alal ei hakka umbrohte kasvama. Lilli ei tohi multšiga ära lämmatada. Pigem tuleks iga lille või põõsa ümber mõni sentimeeter ruumi jätta.
Umbrohu kasvu saab takistada, kui multši alla panna kiht ajalehti (viis kuni seitse lehte) või pappi. Kõik hinnasildid ja etiketid tuleb eelnevalt ära võtta. Lagunedes toimib ajaleht või papp väetisena.



Kombineeritud, orgaaniline ja sünteetiline multš

Multšikihi paksu 5-10 cm vahel

Okaspuu koorepuru 
Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4cm paksusest koorepurukihist.
Kui multšitakse ainult koorepuruga, siis peaks multšikihi paksus olema 5-7 cm.
Taimede juurekael  jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid  kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.

• Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
• Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
• Kui soovitakse multši kõdunemist aeglustada, paigaldada mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Kuna kangas takistab hapniku liikumist mullas ja kanga all kipub muld paakuma, siis peaks selliselt kaetav pinnas olema  hoolikalt ette valmistatud. Mullale kohevuse parandamiseks lisatakse komposti ja liiva või kergkruusa.
• Mööda maad levivad padjand- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud peenras aeglasemalt kui multšimata alal.

Turvas Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael  vabaks.

Männiokkad Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.



Põhu multš

Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad Multšikihi paksus 7-8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5-1 kg/m². Pilliroo puhul 5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.

Orgaaniline multš- põhk

Orgaaniline multš- muruniide

 

Puulehed Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.

Muruniide Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi.

Saepuru Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti.

Saepuru võib kasutada õhuvaese mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks või lisada komposteeritavale materjalile. Taimetoitaineid sisaldub puidujäätmetes vähe. Aiamaal kasutamiseks sobib paremini lehtpuusaepuru, v.a paju ja tamme oma, kus on palju parkaineid. Okaspuusaepuru sisaldab vaikusid ja vahasid ning kõduneb seetõttu aeglasemalt. Enne mulda viimist tuleb lasta lahtiselt õhu käes seista, et taimedele kahjulikud ained laguneksid. Saepuru jm puidujäätmeid võib ohtralt kasutada vaarikate multšiks, aga 2–4 cm paksuse kihina sobib see paljudele teistelegi püsikultuuridele. Et saepuru lagundavad mikroobid mulla toitainevarusid ei vähendaks, andke juurde veidi lämmastik- ja fosforväetist.
Kuna enamiku puuliikide saepuru on happeline, tuleb lisada iga ämbritäie kohta mõni peotäis lubiainet.

Haljasmass Näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu. Kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi, on otstarbekas kasutada haljasmassiga multšimisel nende segu.

Multši saab osta aianditest, puukoolidest ja ehituspoodidest. Poest toodud multš on kvaliteetne ja on sageli ka küllalt odav, valmistavad paljud aiaomanikud ise omale multši. See ei võta kaua ega ega nõua suuri pingutusi, aga vaja läheb oksapurustajat. Koduse multši tegemine on ka oivaline viis aias leiduv oksa- ja lehepraht keskkonnasõbralikul moel ära kasutada. Multšitud aed paistab õige kavandamise korral kenam ja tervem, olenemata sellest, kas multš on pärit omast aiast või poest.

Mineraalsed multšid
Sobivad kõige paremini kiviktaimlasse ja maja seina ääres paiknevate peenarde katteks, aga ka põõsaste, sibullillede, kõrreliste jt looduses kivistel aladel kasvavate taimede ümber. Killustikku ja sõelmeid on valida paljudes eri toonides ning erineva fraktsiooniga. Tuleks arvestada , et paekillustik sobib üksnes lubjalembeseid taimi ümbritsema. Ka kivimultši ei tohiks peenrale panna paksemalt kui 10 cm.

Kõigile  sobib kergkruus ehk keramsiit, mille toormeks on looduslik savi. Tulemuseks on õhuline ja nägus kate, mis, tõsi, võib mõjuda natuke tehislikult. Et kergkruus ei lagune, pole seda ka vaja tihti vahetada.


Näide: kergkruus ehk keramsiit.

 kergkruus ehk keramsiit tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150° C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks, mille mahukaal oleneb konkreetse materjalipartii graanulite läbimõõdust. Kergkruusa toodetakse Eestis kolmes erinevas fraktsioonis. Kergkruusa mikropoorid (läbimõõduga alla 10 μm) on taimedele vajaliku hapniku reservuaarideks ning suurendavad ka kasvupinnases leiduva vee liikumist. Purustatud kergkruusa kasutatakse näiteks katusehaljastuse rajamisel, aga ka soojusisolaatorina vältimaks pinnase läbikülmumist kohtades, kust lumi tuleb pidevalt ära vedada.

Erinevad mineraalsed multšid

Liiv (mittelagunev)
5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.

Paekivi killustik (mittelagunev)
5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.

Graniit killustik (mittelagunev)
5cm, erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.

Dekoratiivkivid ja killustikud (mittelagunev)
5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.

Teokarbid (mittelagunev)
2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).

Kergkruus (mittelagunev)
3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema.

Killustik multš



Dekoratiivkivi multš


Sünteetilised multšid:

Peenravaip ja tekstiilmultš

Tekstiilmultš on spetsiaalselt väljatöötatud kerge pinnakattematerjal, kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Mustakiuline polüpropüleen materjal, 50 gr/m², on vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvatele ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras. On mõeldud umbrohu kasvu takistamiseks peenral ning seda on palju kasutatud just koorepurukihi või kiviklibu alla laotatuna.



Tekstiil multš

Eelised:
 

• multš aitab kaitsta taimejuuri ka külmumise eest, kui juhtub olema lumevaene ja heitlik talv
• umbrohutõrjel on alternatiiv herbitsiididele.
• ühtlase kuju ja suurusega saak. 
• spetsiaalne rebenemise kindel UV kiirgusele vastupidav struktuur
• niiskust läbi laskev ja hingav

 

Peenravaip
100 g/m², must, 15x15 ruutudega (rohelised markerjooned või ruudud iga 15 cm järgi).Peenravaip on koduaias ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakattematerjal. See on vett ja õhku läbilaskev, tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip takistab umbrohtude arengut ja hoiab pinnase niiskena ning vähendab selle erosiooni. On vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip sobib kasutamiseks maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, puude- ja põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide alla jne.

Paigaldamine peenravaip laotatakse ettevalmistatud pinnasele, servad kinnitatakse ning terava noa abil lõigatakse X-kujulised istutus- või külviaugud. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta killustiku, puukoore vms. multšiga. Peab vastu kuni 10 aastat.

Eelised:
• neelates päikesevalgust pärsib kangas fotosünteesi ja pidurdab umbrohtude kasvu
• keskkonnasõbralik vähendades herbitsiidide ja teiste umbrohutõrjevahendite vajadust
• vähendades aurustumist säilitab mulla niiskust kuival perioodil
• vähendab oluliselt lillepeenarde hoolduskulu
• ultraviolettkiirguse suhtes vastupidav
• jahukastesse ja bakterhaigustesse nakatumise suhtes vastupidav.




Peenravaip

Puudused:

Püsililli on vaibaga kaetud peenral raske hooldada, jagada ja istutada. Samuti ei ole õhuvahetus läbi kanga nii hea kui loodusliku katte puhul ning seened ja mädanikud on kergemad tulema. Kiviktaimlas võib peenrakangas takistada padjandtaimede laienemist, kuna taimejuured ei saavuta kontakti aluspinnasega.  Paljud aiapidajad ja -kujundajad aga on väike aias peenravaibast hoopis loobunud: kogemused näitavad, et tugevad umbrohud suudavad siiski kangast läbi tungida ning siis on nende juuri kangast juba tunduvalt raskem kätte saada. 
Peenravaipa võiks koduaias kasutada üksnes seal, kus on vaja eraldada nt happeline turbakiht neutraalsest aiamullast, et need ei seguneks (turbapeenardel), samuti teekatte alla umbrohtu talitsema. Juuretõkkevaiba abil saab rajada istutusalasid suurte puude alla: istutusala süvend vooderdatakse vertikaalselt kangaga ja nii ei tungi suurte puude juured pinnakattetaimede kasvualale.

Kasutatud allikad:

http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63

http://juhendaja.ee/peenra-multsimine-0272samm0/

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395

http://anastasia.ee/foorum/index.php?topic=333.0

http://cmslandscaping.com/mulching-tips-for-northern-ct-and-western-mass/

http://rrockyard.net

wjfarm.wordpress.com

www.organicgardening.com

http://betterhousekeeper.com/2014/06/17/heres-how-to-apply-mulch-to-your-garden-the-right-way/
http://naturalstoneyard.ie/Decorative_Stone_and_Pebbles.html
hortes.ee

superkallur.eu
kuldnebors.ee

http://www.kuldnebors.ee/search/ehitus/ehitus-ja-viimistlusmaterjalid/killustik-kruus-soelmed-mults/search.mec?pob_post_id=22787544&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10785&pob_image_id=15fe4f617cdc7998
cd64594be04d630b&pob_browser_offset=400&pob_view_language_id=et
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/44-tekstiilmultš.html
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/47-peenravaip.html

 

Sibullilled koos hostade, helmikpööriste, tiarellidega

Leia 4-5 sibullille, mis sobiksid kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega. Leia soovitatud taimede fotod ja koosta nendestki kollaaž.


Hostad ja helmikpööris

 



Südajas tiarell

 










Sobivateks sibulilledeks koos hostade, helmikpööriste ja tiarellidega võiksid olla:

koerahammas Erythronium sp.,

hispaania ebhüatsint Hyacinthoides hispanica (fotol sort Rosabella)

lõokannus Corydalis sp (fotol Harilik lõokannus ´Compact´)

turkmeenia lauk Allium christophii

 

 



 

 

Kasutatud fotomaterjal:

 http://forums.gardenweb.com/forums/load/hosta/msg0622001920179.html

http://aia-asterix.blogspot.com/2012/06/priimulad-turumutilt-tiarell-holmine.html

http://www.aiamaailm.ee/varia/1476-koerahammas-pagoda.html

http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lookannus.htm

http://www.sonis.lt/et/lauk/1223-kuldlauk-10-tk-4-5-.html

http://www.got-blogger.com/tagatalu/2756953195317940789/

 

Püsilillede erinevad kasvukohad

Päikseline kuiv ja toitainete vaene muld:

• harilik drüüas Dryas octopetala - harilik drüüas kasvab arktilises kliimas ja mägedes, Skandinaavia mägedes ning harvemalt ka mujal Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Eestis teda ei leidu. Taim eelistab kuivi kasvukohti, kus lumi sulab varakult; kasvab kruusasel ja kivisel lubjarikkal pinnasel, katab tihti suuri alasid . Harilik drüüas on väga aeglase kasvuga. Ta on väga vastupidav ja sobib hästi kiviktaimlasse.
• teravaõiene kastik Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster'- õied kollased sihvakas õisikus. Kasvab ka kergemas ja kehvemas mullas. Eriti tugeva kasvuga talvekindel kõrreline. Sobib asenduseks siidpöörisele.
• nurmnelk `Albus` Dianthus deltoides - madal padjandtaim. Moodustab tiheda rohelise vaiba, millest tõusevad 10-15 cm kõrgused õievarred, õied valged. Õitseb VI-IX. Sobib päikseline kasvukoht, kuiv ja toitainete vaene pinnas. Kiviktaimlasse, kuivadele niitudele ja nõmmeaeda.
• idamagun Papaver orientale  -  külmakindel ja vähenõudlik püsik õitseb juunikuus suurte erksate oranžide või punaste õitega. Sulgjagused lehed on kare karvased. Taim kasvab umbes 80cm kõrguseks. Peale õitsemist lehed kolletuvad ja lõigatakse tagasi. Eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal.
• harilik kassisaba Veronica spicata 'Ulster Dwarf Blue' - kõrgus 20 -30 cm , niiskuspelglik, pika õitsemisajaga ja kompaktse kasvuga.

 

 

Poolvarjuline kasvukoht, toitaineterikas muld:
 

• sinine käoking Acontimum napellus- tugeva püstise kasvuga kõrgus 100 cm, eelistab toitainerikast, veidi niiskemat mulda.
• arendsi astilbe  Astilbe arendsii - püstise kasvuga, puhmikuline, tugevad õievarred kõrgus 50-200 cm
• kurekell Aquilegia caerulea- püstise kasvuga, puhmikuline, kõrgus 70 cm, õitseb juunis juulis
• suureõieline kellukas - Campanula persicifolia `Alba`kõrgus 60-80 cm / L 30-35 cm. Valgetel, laialt avatud õied, pidevalt tekib uusi säravaid kellukesi juurde. Viljakas vett läbilaskev aluseline muld.

Varjuline kasvukoht, happeline muld:

• hall eerika Erica cinerea -  kuni 0,5 m kõrgune, püstine, vanemas eas lamavate võrsetega, looduslikult Kesk- ja Lääne- Euroopas, Briti saartel umbes nii, nagu meil kanarbik. Võrsed lühikarvased,lehed igihaljad. Viljad väikesed, kerajad valgeviltjad kuprad, valmivad septembris-oktoobris. Eelistab päikesepaistelist varjatud kasvukohta, ei talu kevadist päikest, sel ajal kannatab tugevasti. Vajalik kevadine katmine. Eelistab happelist mulda, nõrga juurestikuga ja juurkonkurentsi halvasti taluv. Haljastuses kasutada varjulisemates kohtades, mitte otseses päikesevalguses.
• hosta Hosta-  enamasti lehtdekoratiivse taimena kasvatatav püsilill on külmakindlad ja väga hea kohanemisvõimega. Nad kasvavad hästi nii mõõduka kliimaga piirkondades kui ka lähistroopikas, kuid vajavad talvist puhkeperioodi, kus temperatuur oleks alla +4,5 C° vähemalt 3-4 nädalat aastas. Hostad vajavad toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda
• nipponi naistesõnajalg Athyrium nipponicum var pictum erineb roomava risoomi ja kimbuna kasvavate lehtede poolest. Ta on väiksem, lehed  12 - 20 cm laiad ja kuni 75 cm pikad (sellest laba 25-35 cm). Leheroots on 20-40 cm pikk.
• alpi kortsleht Alchemilla alpina - Mitmeaastane taim kõrgusega umbes 15 cm ja 30 cm läbimõõduga. Juunis- augustis ilmuvad harali okstele väikeste kollaste õitega õisikud. Kuid seda taime kasvatatakse lehtede pärast. Lehe ülemine pool on tumeroheline, alumine pool aga hõbedane, kaetud siidjate karvakestega. See taim kasvab hästi pimedates pragudes kivide vahel. Tal on üks huvitav omadus. See omadus on otseselt seotud leheplastika ehitusega - tema lehterja kuju ja pehmete karvaste lehtedega. Varahommikul või peale vihma kogunevad lehe keskossa ebamaised veetilgad. Need väikesed "briljandid" kaunistavad ka lehe servasid. Kombinatsioon kirkast rohelisest ja veetilkade läikest loob imelise mulje. Selline taimeosade veetilkade eritamine sai nimetuse gutatsioon ehk pisarate moodustumine. 

Päikseline liigniiske kasvukoht

• soovõhk Calla palustris   - võhaliste sugukonda kuuluva soovõha perekonna ainus liik. Taim on levinud jahedama kliimaga põhjapoolkera aladel: teda kasvab nii Kesk-, Lääne- kui ka Põhja-Euroopas.
• harilik varsakabi Caltha palustris - taime kõrgus 30-40 cm, vastupidavus väga hea, ei tohi istutada otse vette.
• sile iiris Iris l. laevigata - Jõulised kuni 4cm laiused mõõkjad lehed, mis heades kasvutingimustes on hallikassinised. Taimekõrgus 70-90 cm.
• ameerika kevadvõhk Lysichiton americanus - taimekõrgus 40- 50 cm, tuhmkollane õietõlvik, mida ümbritseb helekollane tuppleht.

Midagi huvipakkuvat ka!

 
Harilik drüüas on Islandi rahvuslill ja alates 1989. aastast Norra Sør-Trøndelagi maakonnalill.
Soome rahvuslill- maikelluke


Harakkuljus Mägede külas Albu vallas

Rootsi Kuningriigi rahvuslill on harakkuljus (Linnea borealis) on metsasamblal roomav igihaljas kääbuspõõsas. Pisut nahkjate, kahekaupa asetsevate lehtede ja roomava varrega on ta kergesti äratuntav, kuid raskesti märgatav. Õied on valged või roosakad, punakate joontega ning lõhnavad.
Rootsi rahvuslill oli taimesüstemaatiku ja Rootsi Teaduste Akadeemia esimese presidendi Carl von Linne lemmiktaim. Pärimuse järgi oli suur teadlane taimesüstemaatikat koostades selle taime klassifitseerimisel eksinud. Hiljem andis Gronovius taimele perekonnanime Linnea, mis läks nii ka Linne põhiteosesse “Taimede liigid”.
Norra rahvuslill -harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks.
Taani rahvuslill - aasristik





Harakkuljus

Oma raamatus "Jäälõhkuja" (2007) jutustab Fred Jüssi kohtumisest  metsas hariliku harakkuljusega:

"Kõik hariliku on määratlenud harilikud inimesed harilike inimeste tarvis. See, kes läheb kohtumisele laane varjus kasvava armsa lillega, ei ole enam harilik inimene." . . .

 . . . "Jõudsin kohale siis, kui valguslaigu serv puudutas esimesi harakkuljuse õisi. Panin varustuse samblale ja põlvitasin maha lilli silmitsema. Nüüd sai kõik selgeks. . . Tervelt veerand sajandit olen põhjamaa loodusest otsinud lihtsaid asju - radu inimlike rõõmude lätetele, märke, mis juhataksid neile radadele. Tean, need lätted on püsivad, igipuhtad, nad on olemas. Rajamärkide saladus seisneb tunnetuses. Nad on hetkelised need märgid.
 . . . ja ei saa seletada sedagi, mis neist hetkedest jääb inimese hinge. Hingetäiuse poole ei ole võimalik rännata turismimarsruute pidi. Need on liiga porile tallatud."

Selliseid mõtteid ümbritseva kohta tekitasid need haprad õied elu kogenud mehes. . .  Olen otsustanud, see suvi tahan ka mina kohtuda selle roosade õite ja magusa lõhnaga kaunitariga  . . .kui leian ta, tabab ehk mindki sarnane lummus. . . seni püsin ootusärevana . .

Süsteem APG II (20 03) eraldas nad omaette harakkuljuselised eraldi sugukonnaks uniohakalaadsete seltsis. Varem kuulus harakkuljuse perekond kuslapuuliste sugukonda.
Harakkuljus on igihaljas poolpõõsas. Taime vars on peen, läbimõõt umbes 1 millimeeter. Harakkuljuse varred kasvavad enamasti 20–40 cm pikkuseks, harva ka kuni meetriseks.

Harilikul harakkuljusel eristatakse kolme alamliiki:

• Linnaea borealis subsp. borealis, levinud Euroopas
• Linnaea borealis subsp. americana, levinud Põhja-Ameerikas
• Linnaea borealis subsp. longiflora, levinud Aasias

Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_dr%C3%BC%C3%BCas 
http://www.kollektsioonaed.pri.ee/Pusikudhttp://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/dianthus_deltoides_albus_nurmnelk_albus.html
 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2035
 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/308
http://garden.ee/?m1=57&scat=3&prod=386
https://www.bluetenblatt.de/shop/stauden/dianthus_deltoides_albus_9.php
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=386&cid=161&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2543
http://et.wikipedia.org/wiki/Harakkuljushttp
://et.wikipedia.org/wiki/Tiik
http://et.wikipedia.org/wiki/Soov%C3%B5hk
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1453
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1444&cgid=