Mõned tuntud, kuid olulised hooldusvõtted, et toalill rõõmustaks meid oma olemasoluga kaua.
- Toimiva ja kestva sisehaljastuse tähtsaks teguriks on loomulik valgus. Kui valgust on vähe ei käivitu toataime toitumise protsess korralikult, taim jääb kiduraks ning venib välja.
- Loomulik valgus on piisav akende vahetumas läheduses, mitte üle 2 m aknast. Ida ja lääneaknede lähedus on sobiv poolvarjutaimedele, enamusele lehtdekoratiivsetele leplikele toalilledele. Lõunaakende lähedus on sobiv valgusnõudlikele ja põhjaaknad sobivad suhteliselt vähestele kõige leplikumatele toalilledele. Minimaalselt vajavad toalilled 500 lx valgust. Kui taimel ei ole piisavalt loomulikku valgust, tasub mõelda kunstvalguse lisamisele, spetsiaalse lainepikkusega 390-760nm taimevalguslambid.
- Kasutada tuleb taimi millel on sama optimaalne temperatuurireziim nagu inimesel 18-23 kraadi aastaringselt.
- Kastmine on kõige olulisem ja keerukam hooldusvõte. Hooldusesse tuleks tekitada rütm, üks kindel päev mil kastetakse. Aasta jooksul tuleks jälgida, kuidas taim reageerib ja teha järeldusi/ parandusi kastmisel. Kastmise/väetamise suurendamine on oluline kevadel ja õiepungade tekke perioodil. Pimedal ajal nov-dets tuleks seda vähendada. Taimed surevad pigem ülekastmise tagajärjel. Tugeva kastmisvajadusega taimede muld tuleb hoida ühtlaselt niiske, keskmise kastmisvajadusega toataimedel tuleb lasta muld kastmisvaheaegadel kergelt kuivada ja väikse kastmisvajadusega taimedel lasta muld kuivada sügavamalt. Valede hooldusvõtete tulemus on see, et taim ei püsi elus ja ta tuleb paar korda aastas uuega asendada. (Refereering J. Vaino, RAK õppematerjal)
Sulgvõhk Zamioculcas zamiifolia
 |
SULGVÕHK Foto Hansaplant M. Saar
|
Kasta tuleb mõõdukalt, vältida üle kastmist, talub veidi hooletusse jäätult kuivust. Talvel kasta harvem.Vastupidav taim, kasvab aeglaselt, lepib kehvamate tingimustega. Väetada suvel kord kuus (V-IX), tasakaalustatud tavalisest lahjema vedelväetisega. Kasvab hästi kaktuse mullas, väiksemas potis. Kasvukoht valge kuni varjuline, eemal otsesest täispäikesest. Sobib ka esikusse või ruumidesse, kus puuduvad aknad. Kasvab aasta läbi talvine min t¤15-18. Saab edukalt paljundada lehtpistikust.
Veel infot: Võhaliste (Araceae) sugukonna taimi on 3250 liiki, enamik kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Eestis esineb looduslikult vaid kaht võhalist – mürgiste viljadega soovõhk ja veekogude mudases kaldaosas kasvav omapärase lõhnaga harilik kalmus. Sulgvõhk on vaid üheliigiline taimeperekond. Ainsa esindaja kodumaa on troopilise Aafrika ida- ja kagu-osas. Looduses kasvab ta rohumaadel, hõredates valgusküllastes kuivades metsas ja isegi kivide peal.
Sulgvõhk on totipotentne ehk hea regeneratsioonivõimega taim. Ta on võimeline oma organist või isegi organi osast tervikorganismi moodustama, lehepistikutega või isegi lehekestega ehk liitlehe osadega. Need tuleb kevadel või suvel vana taime küljest eemaldada ja poolenisti kergesse liivasegusesse mulda juurduma panna. Mõne aja pärast kasvatab selline lehepistik juba uusi varsi ja lehti. Kui taim unustatakse pikemaks ajaks (mitmeks kuuks) kastmata, siis võivad küll lehed kuivada ja variseda, kuid juured ja risoom jäävad ellu. Sulgvõhale on ülekastmine ohtlikum kui nädalaks kastmata jätmine. Piisab, kui suvel maist septembrini sulgvõhka väetada kord kuus nõrga täisväetiselahusega. Toiduks ärge sulgvõha lehti kasutage, sest kogu taim on mürgine, kui seda süüa.
Sulgvõhk on totipotentne ehk hea regeneratsioonivõimega taim. Ta on võimeline oma organist või isegi organi osast tervikorganismi moodustama, lehepistikutega või isegi lehekestega ehk liitlehe osadega. Need tuleb kevadel või suvel vana taime küljest eemaldada ja poolenisti kergesse liivasegusesse mulda juurduma panna. Mõne aja pärast kasvatab selline lehepistik juba uusi varsi ja lehti. Kui taim unustatakse pikemaks ajaks (mitmeks kuuks) kastmata, siis võivad küll lehed kuivada ja variseda, kuid juured ja risoom jäävad ellu. Sulgvõhale on ülekastmine ohtlikum kui nädalaks kastmata jätmine. Piisab, kui suvel maist septembrini sulgvõhka väetada kord kuus nõrga täisväetiselahusega. Toiduks ärge sulgvõha lehti kasutage, sest kogu taim on mürgine, kui seda süüa.
 |
| DIIFENBAHHIA Foto:Hansaplant M. Saar |
Kasta tuleb taime mõõdukalt. Kui on liiga kuiv, muutuvad leheservad pruuniks, liigniiskuse korral kolletuvad lehed. Väetada kord kuus (V-IX). Kasvab meelsamini otsese päikesekiirguse eest varjatud paigas. Ideaalne on kasvuperioodil 20–25°C, talvel 17–20°C. Ei talu tuuletõmbust, leplik taim. Kõik taimeosad ja mahl on mürgised.
Veel infot: Diifenbahhia (Dieffenbachia) on troopilise Ameerika 30-liigiline taimeperekond võhaliste sugukonnas. Enamik sorte on aretatud tähnilisest ja putk-diifenbahhiast. Eestis on kõige sagedasem suurte laiguliste lehtede ja mitme meetri kõrguseks kasvava varrega „Tropic Snow”, populaarsed on ka rikkalikult haruneva varrega „Rudolph Roehrs”, heledama kesksoonega „Green Magic” ja smaragdrohelise lehega „Reflector”.Lakke kinnikasvanud taime on kerge noorendada. Kevadel tuleb sellisel taimel vars lihtsalt lühemaks lõigata. Äralõigatud varre tipuosa võib paljundamiseks kasutada, kui see juurdumiseks vette või kergemasse mulda istutada. Allesjäänud varre-osa kasvatab mõne nädalaga uinupungadest uued võsud. Diifenbahhiale meeldib samuti kasvada suhteliselt väikeses potis. Kui suur ja kõrge taim raskuse tõttu püsti püsida ei taha, võib taime koos väikese potiga suuremasse panna ja kahe poti vahe ümberkukkumise vältimiseks kividega täita.
 |
| VÕRA -SÕRMLEHIK Foto:Hansaplant M. Saar |
Kasvuperioodil hoia muld niiske. Talvel kasta harvem, lasta mullapinnal enne kergelt läbi kuivada. Kasvuperioodil väetada iga kahe nädala tagant toalille väetisega. Vähenõudlik! Kasvukoht valge kuni poolvarjuline, pigem jahe kui soe. 18-24°C. Vajalik kõrgem õhuniiskus. Põõsakujuline säilitamiseks näpistage võrsete tippe.
Veel infot: Sõrmlehiku (Schefflera) perekond hõlmab üle 700 liigi Aasia ja Ameerika aga ka Austraalia ja Uus-Meremaa troopilistelt aladelt pärinevaid igihaljaid puid ja põõsaid. Perekonnale on iseloomulikud pikarootsulised nahkjad läikivad sõrmjad liitlehed, millede arv on varieeruv ja sõltub liigist. Perekond on oma nime saanud Saksa botaaniku Jacob Christian Scheffler´i järgi. Toataimena kasvatatakse enamasti võrdlemisi suurekasvulist võra-sõrmlehikut (S. arbolicola) ja tema erinevate lehetoonidega sorte. Kuigi sõrmlehik on võrdlemisi vastupidav toataim, on ta tundlik järskude asukohamuutuste, kastmisvigade ja külma tõmbetuule suhtes. Valge kuni veidi hajutatud valgusega kasvukoht oleks sõrmlehikule ideaalne. Hästi sobib näiteks ida- või läänesuunda avanev aknalaud või selle vahetu lähiümbrus. Liiga varjulises kasvukohas võib sõrmlehik lehti langetada. Ka järskudele asukoha muutustele, liigselt jahedale (temp alla +15°...+18° C) või liiga kuiva õhuga ja soojale ruumile (üle +25° C) reageerib sõrmlehik lehtede langetamisega. Hästi ei sobi taimele asukohad küttekehade ja soojapuhurite vahetus läheduses, põrandaküte. Ümber istutamiseks on parim aeg varakevadest suveni. Istutuspott valida suhteliselt suur, istutamiseks kasutatav muld võiks olla viljakas, kuid poorne, potipõhjas olev drenaažikiht ei tee paha. Ümber istutuse ajal võib vanemaid ja alt lagedaks jäänud taimi ka tugevasti tagasi lõigata. Kevad-suvel võetud poolpuitunud ladvapistikutega saab taime paljundada või uuendada. Kompaktsema eksemplari saamiseks võiks ühte potti kasvama panna mitu pistikut. Pistikud juurduvad paremini soojas mullas, mille temp on umbes +25° C.
 |
| AGLAONEEMA Foto:Hansaplant M. Saar |
Kastmine peaks olema kasvuperioodil korrapärane, lastes enne järgmist kastmiskorda mullapinnal veidi läbi kuivada, talvel kasta harva. Liigmärja mulla korral vajuvad lehed longu. Väeta tavalisest poole lahjema väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant. Temp on umbes +15 kuni 21° C. Ei meeldi tuuletõmbus. Eelistab kõrget õhuniiskust, piserda sageli. Istutada ümber iga kahe aasta tagant pisut suuremasse potti.
Veel infot:
Kasvavad hästi vähema valgusega paigas ja taluvad suitsuseid ruume, kuhu sobivate taimede valik on üsna piiratud, on nõus kasvama ühes anumas koos enamiku teiste taimedega, saab neid hästi ära kasutada sega istutustes. Head pinnakatjad, nendega saab moodustada siseruumis suuri rohelisi alasid. Mullaks sobib tavaline nõrgalt happeline toataimemuld. Taim vajab ümber istutamist siis, kui juurtel pole potis enam kasvuruumi, sobiv aeg kevadel kasvuperioodi algul, ka taime puhmikuid saab siis jagades paljundada. Aglaoneemad võivad kasvada ka aknast kaugemal napimas valguses, aga valgusrikkas kohas on nende lehevärv säravam ja muster selgem.
 |
| TÕLVLEHIK Foto: Hortes |
Tõlvlehik on vähenõudlik taim, vajab siiski regulaarselt piserdamist. Kui piserdamiseks pole aega, võib taime asetada ka märja liivaga alusele. Sobilik aknaga vannituppa. Kasta võib teda kord nädalas, kuid kuiva õhuga ruumis oleks vaja teda siiski natuke tihedamalt kasta. Väetada tuleks teda lahja väetisega iga kahe nädala tagant, sest liiga rammus väetis kahjustab taime. Tõlvlehikule meeldib poolvarjuline valgus ja soe õhk. Temperatuur ei tohiks langeda alla 18 kraadi. Puhastab hästi õhku. Potis kasvavast puhmast võib eraldada taimi. Jälgida, et juuri ei vigastata.
Veel infot:
Pikaealise ja vähenõudliku toataime tõlvlehikuna (Spathiphyllum) tuntakse kaht liiki ja nendest aretatud hübriide – õiekas tõlvlehik (S. floribundum) ja Wallise tõlvlehik (S. wallisii). Mõlemad liigid on pärit troopilisest Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Kuigi taim on vähenõudlik ja talub ideaalsetest tingimustest suuri kõrvalekaldeid, kaotab ta õitsemisvõime liiga pimedas kohas või liiga kuiva õhuga ruumis. Samuti ei meeldi talle tuuletõmbus. Istutuseks sobib toitaineterikas poorne muld, mille võib segada lehemullast, freesturbast, ning lisada segule ka jämedat liiva ja kuivanud veisesõnniku tükikesi.Võite kasutada ka komposti ja liivaga segatud aiamulda.
Havisaba
Sansevieria trifasciata
 |
| HAVISABA Foto:Hansaplant M. Saar |
Veel infot:
Havisaba (Sansevieria) perekonnas on 61 liiki mitmeaastaseid taimi. Uute andmete järgi kuulub havisaba aspariliste (Asparagaceae) sugukonda. Looduslikult kasvavad nad kuivades troopilistes savannides, rohtunud mäenõlvadel ja kõrbetes. Enamik neist kasvab troopilises- ja Lõuna-Aafrikas, kuid ka Madagaskaril, Indias ja Sri Lankal ning Araabia poolsaarel.
Kõikidel havisabadel on maa-alune risoom või maapealsed võsundid ja sellele kinnituvad jäigad paksud lehed. Ta kasvab ühtviisi hästi nii päikesepaistelisel kui ka poolvarjulisel aknal. Havisaba olla kastmata 1–2 nädalat, vahel kauemgi. Igal aastal pole vaja havisaba ümber istutada. Ümberistutamise ajal võib vana kogumikku osadeks jagada ja värskesse liivasegusesse mulda istutada. Roheliselehiseid liike ja sorte saab paljundada lehepistikutega. Kollaseservaliste lehtedega sortide taimi saab paljundada vaid jagamise teel. Nende lehed juurduvad, kuid ilma klorofüllita kollane leheserv uue võsu lehtedel puudub.
 |
| NOLIINA Foto:Hansaplant |
e Käändbokarna
Enne järgmist kastmist lasta mullapallil läbi kuivada. Vältige seisvat vett! Kevadest sügiseni väetada tavalisest poole lahjema vedelväetisega kord kuus, talvel üldse mitte.
Kui taim saab palju valgust ja teda ei kasteta üle, on tegemist kergesti hooldatava taimena. Väga aeglasekasvuline.
Veel infot: Noliina (Nolina) perekonna umbes 20 liiki pärinevad poolkõrbelistelt aladelt (USA lõunapiirkonnad ja Mehhiko), siis on nad kasvutingimuste suhtes üsna vähenõudlikud. Taim talub hästi päikselist, kuiva ja kuuma (kuni +30°C) kasvukohta lõunapoolsel aknalaual või selle lähedal. Talvel, kui napib valgust, peaks kasvukoht olema pigem jahe (mitte alla +10°C). Soojas ja vähese valgusega kasvukohas muutuvad kenad pikad lehed nõrgaks ja heleroheliseks. Kevad-suvisel ajal kasta korralikult ja regulaarselt, kuid mullal lasta kastmiste vahepeal ära kuivada. Talvel kasta harvem ja vähendada ka kastmisvee hulka. Istutusmuld olgu vett hästi läbilaskev ja pigem toitainetevaene, hästi sobib kaktustele ja sukulentidele mõeldud muld.
|
 |
| AHTALEHINE VIIGIPUU Foto:Hansaplant |
Kasta kasvuperioodil mõõdukalt, talvel vähem. Ei talu liigniiskust, kuid ka mullapalli läbikuivamis. Kasvuperioodil 1 kord kuus. Väetamine kasvuperioodil 1 kord kuus. Vähenõudlik. Toataimena võib kasvada üle mitme meetri kõrgeks, kuid kujundamise ja lõikamisega saab teda väiksemana hoida.
Veel infot: Nad kuuluvad suurde, 1150-liigilisse mooruspuuliste (Moraceae) sugukonda. Kõige rohkem kasvab viigipuid troopilises Aasias ja Austraalias. Aafrikas on 105 liiki ja Ameerikas 190 liiki viigipuid. Liigne kastmine või liiga pime kasvukoht põhjustavad lehtede varisemist. Kasvuperioodil hoida muld pidevalt niiskena, talvel vähem. Ei talu liigniiskust ega ka mulla läbi kuivamist. Ei talu seisvat vett. Mitte kasta külma veega. Taim paigutada valgusrikkasse kohta, kuid mitte otsese päikesevalguse kätte. Talvel tuleb seda eriti jälgida, sest valgusepuudusest võib hakata taim lehti maha viskama. Novembrist jaanuarini võib lisavalgusega pikendada päevast aega 10-12 tunnini.
Sulgjas nõelköis Epipremnum pinnatum
 |
| Nõelköis Foto: Hansaplant |
Kasta kasvuperioodil regulaarselt, lastes kastmiskordade vahel mullal pisut läbi kuivada. Talvel piirake kastmist. Kasvuperioodil vedelväetisega. Liiga rammusas mullas ja liigse väetamise korral jääb lehemuster tagasihoidlikuks. Soojalembene, ka talvel mitte alla 16°C. Tundlik järskudele temperatuuri kõikumistele. Suure lehemassi kohta on tal väike juurestik, seepärast valida võrdlemisi väike pott. Istutada ümber iga paari aasta tagant kevadel. Kasvutippe võib aeg-ajalt kärpida. Taim on mürgine.
Veel infot: Saab samuti hakkama ilma erilise hoolitsuseta. Piisab, kui taimel on koht kust üles ronida või lastakse tal vabalt rippuda. Tuleb toime ruumides, kus on vähene valgus, saab hakkama ka kunstlikus valguses. Liigset kastmist ja rohket väetamist vältida. Kastmiskordade vahepeal lasta mullapinnal kuivada.
Portulak –turdleht
Crassula ovata
 |
| Turdleht Foto: Hansaplant |
| Veel infot: |
Kasutatud allikad:
foto:
http://hansaplant.ee/index.php?op=body&id=467&cid=1188&p=2
http://hansaplant.ee/?op=body&id=440&cid=1017
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=465&cid=1429&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=448&cid=977&cgid=
http://www.hortes.ee/est/toataimed/kontoritaimed/tolvlehik
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=434&cid=1025&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=407&cid=1083&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=455&cid=1318&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=406&cid=1173
tekst:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/uus-moetaim-sulgvohk-ja-vana-tuttav-diifenbahhia?id=51289972
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/nouandeid-sormlehiku-kasvatamiseks?id=63696504
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aglaoneema-leplik-lehtiludus?id=23965893
http://www.multiflora.ee/?toode=121
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/tolvlehik-ei-taha-enam-oitseda?id=38587913
http://epl.delfi.ee/news/eesti/havisaba-ja-metskaktus?id=63817288
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/efektne-ja-vahenoudlik-toataim-kaandnoliina?id=27397815
http://www.toataimed.eu/?m=taimed&taim=112
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vahenoudlik-portulak-turdleht-pakub-ka-oieilu?id=29829823
http://hansaplant.ee/?op=body&id=499&cid=989&cgid=
