Hekid

Rajamis- ja hoolduskava.

Siia on kogutud kokku kasulikud nõuanded heki rajamiseks.

Lehtpõõsahekki võib rajada oktoobri lõpuni, oluline on, et enne püsivaid külmasid jääks taimedele paar nädalat aega juurdumiseks. Heki jaoks läheb vaja palju istikuid, siis tehakse see tavaliselt paljasjuursetest istikutest, kuna need on hinnalt soodsamad. Õige aeg kevadel paljasjuursed taimed mulda panna on siis, kui neil hakkavad lehed lahti tulema.

Kasulik on teada, et suured taimed juurduvad aeglasemalt kui väikesed. Nende puhul on ka see oht, et kui neid pole juba puukoolis hakatud hekitaimedeks kujundama, võib põõsastara aja jooksul alt hõredaks jääda.
Etapid rajamisel:

• Kõigepealt märkige maha tulevase heki koht: tõmmake tokkide vahele pingutatud nöör selle alguspunktist lõppu. Jälgige, et nöör jääks kaevatava istutuskraavi keskkohast veidi eemale.
• Istutamine läheb kiiremini ja rida saab ühtlane, kui märgite nöörile nt pesulõksudega ära sobiva vahekaugusega taimede kohad.
• Maa kaevatakse läbi ja puhastatakse umbrohust ning tasandatakse. Kevadise istutuse korral tehakse seda juba eelmisel sügisel. Sügisese istutuse korral oleks mõistlik seda teha suvel.
• Enne istutamist tuleb maad väetada. Sobilikud on täisväetis, kõdusõnnik, kompost, sõltuvalt maa viljakusest.
• Ettevalmistatud maa peaks olema ühe hekitaime kohta vähemalt 50 cm laiune ja u sama sügav.
• Taimede vahekaugus oleneb taime liigist ja heki rajamise kõrgusest. Mida madalam hekk seda tihedam istutus.
• Sobitage prooviks üks istik kraavi. Kui see jääb kas liiga kõrgele või madalale, võtke mulda ära või pange juurde.
• Lõigake oksakääride või terava noaga tagasi kõik murdunud või kahjustatud juured. Juurte kärpimine soodustab nende harunemist. Kui istikud näivad kuivanuna, leotage neid paar tundi juuripidi.
• Kui teil pole võimalik paljasjuurseid istikuid kohe istutada, pistke nad kuivamise vältimiseks pundikaupa juuripidi suuremasse kilekotti ning katke juured niiske turba, saepuru või samblaga. Kotisuu siduge taimede juurekaela kohalt kinni. Istikud võib ajutiselt ka pundiga kohevasse mulda panna.

Aedhortensiast saab kauni vabakujulise heki luua.

• Hekitaimi on parem istutada kahekesi: üks hoiab istikut õiges asendis ja teine katab juured mullaga, siis tallab esimene pinnase taime ümber kinni.
• Jaotage istiku juured ühtlaselt igasse suunda laiali. Kraav peab olema nii lai ja sügav, et juured sinna ilusasti ära mahuvad. NB! Juured ei tohi jääda ülespidi!
• Paljasjuursed taimed peavad jääma mulda samale sügavusele, nagu nad varem kasvasid (juurekael maapinnaga tasa). Nõu-istik pange veidi sügavamale, et juurepallile saaks pisut mulda peale panna. Vajutage istikud korralikult kinni.
• Pärast istutamist kastke taimi, et vesi viiks mulla tihedalt juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem.
• OLULINE! Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist. Esmalt eemaldage kõik kuivanud, haiged ja vigastatud oksad, seejärel kärpige istikuid 2/3 võrra. Lõigake kogu rida nööri järgi tagasi, siis jäävad taimed ühekõrgused.
• Ka vabakujulise heki puhul lõigake heitlehised põõsad pärast istutamist sama tugevalt tagasi. Esimese kasvuaasta suvel võite veel korra kergelt kõiki pikivõrseid tagasi lõigata. Nii soodustate külgharude moodustumist ja kasvu.

Vabakujuline istutus. Räpina Aianduskool

Lähtutakse 5-6 taime kääbushekk/m, 3-4 taime/m madal hekk,  3 taime/m keskmise kõrgusega hekk, 2 taime/m kõrge hekk

Vabakujuline keskmise kõrgusega lehtpõõsa hekk. 1m-1,5 m

Sobib hästi erinevate aiastiilide juurde, on õitsevaks ruumijagajaks aias või teistele taimedele kauniks fooniks. Vabakujuline hekk on suuremate vahedega istutatud taimede rida, kus iga põõsas või puu säilitab temale omase kasvukuju. Sinna sobivad hästi just ilusa võrakuju, kaunite õite, värviliste lehtede ja viljadega või talvel erksavärviliste okstega põõsad. Taimede vahekaugused määratakse arvestusega, et täiskasvanud võrad üksteise kõrvale vabalt ära mahuksid või siis õige natuke üksteisest läbi kasvaksid. Vabakujuliseks hekiks istutatakse taimed ca 1m vahega.

Vabakujulise  heki taimi tuleb  kindlasti  kärpida-kujundada, et kompaktne kasvukuju säiliks ka taime vanemas eas. Samuti tuleks arvestada, et lehtpuude veetarve on suurem kui okaspuudel. Sügisel istutatud lehtpuuhekk lõigatakse tagasi alles varakevadel. Edaspidi tehakse hoolduslõikust nagu teistele põõsastele. Teist korda võib vabakujulist hekki lõigata augustis – siis jõuavad lõikehaavad enne sügiskülmi paraneda. Tagasi tuleks lõigata 1/2 - 2/3 istiku pikkusest. Allikas: http://www.hortes.ee/?op=body&id=2&art=572

Rajamis- ja hoolduskava tabelina.

Thunbergi kukerpuu hekk

Foto: http://build-home.biz/et/pages/67253

Sobivaid liike: läikiv tuhkpuu, harilik ebajasmiin, harilik liguster, ungari sirel, mage sõstar, harilik kukerpuu. Vabakujulisse hekki sobivad veel lehtpuud ja –põõsad on must aroonia,  veigela, kõik enela ja viirpuu liigid,  forsüütia, kurdlehine kibuvits, ka roosid ja rodod, siberi kontpuud, Thunbergi kukerpuu, aedhortensiad ja lodjapuu sordid, tuhkpuud, põõsasmaranad,  jpt Kombineeri taimi ja proovi ka huvitavaid kooslusi. 

Kasutatud allikad:
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/nouandeid-lehtpoosaheki-istutamiseks?id=25817647
õppematerjal K.Uurman: http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=901
http://www.hortes.ee/?op=body&id=2&art=572
Isiklik fotokogu

10 vastupidavat toataime

Siin on välja toodud 10 vastupidavamat toataime.

Mõned tuntud, kuid olulised hooldusvõtted, et toalill rõõmustaks meid oma olemasoluga kaua.

• Toimiva ja kestva sisehaljastuse tähtsaks teguriks on loomulik valgus. Kui valgust on vähe ei käivitu toataime toitumise protsess korralikult, taim jääb kiduraks ning venib välja.
• Loomulik valgus on piisav akende vahetumas läheduses, mitte üle 2 m aknast. Ida ja lääneaknede  lähedus on sobiv poolvarjutaimedele, enamusele lehtdekoratiivsetele leplikele toalilledele. Lõunaakende lähedus on sobiv valgusnõudlikele ja põhjaaknad sobivad suhteliselt vähestele kõige leplikumatele toalilledele. Minimaalselt vajavad toalilled 500 lx valgust. Kui taimel ei ole piisavalt loomulikku valgust, tasub mõelda kunstvalguse lisamisele,  spetsiaalse lainepikkusega 390-760nm taimevalguslambid.
• Kasutada tuleb taimi millel on sama optimaalne temperatuurireziim nagu inimesel 18-23 kraadi aastaringselt.
• Kastmine on kõige olulisem ja keerukam hooldusvõte. Hooldusesse tuleks tekitada rütm, üks kindel päev mil kastetakse. Aasta jooksul tuleks jälgida, kuidas taim reageerib ja teha järeldusi/ parandusi kastmisel. Kastmise/väetamise suurendamine on oluline kevadel ja õiepungade tekke perioodil. Pimedal ajal nov-dets tuleks seda vähendada. Taimed surevad pigem ülekastmise tagajärjel. Tugeva kastmisvajadusega taimede muld tuleb hoida ühtlaselt niiske, keskmise kastmisvajadusega toataimedel tuleb lasta muld kastmisvaheaegadel kergelt kuivada ja väikse kastmisvajadusega taimedel lasta muld kuivada sügavamalt. Valede hooldusvõtete tulemus on see, et taim ei püsi elus ja ta tuleb paar korda aastas uuega asendada. (Refereering J. Vaino, RAK õppematerjal)

Sulgvõhk Zamioculcas zamiifolia

SULGVÕHK Foto Hansaplant M. Saar 

Kasta tuleb mõõdukalt, vältida üle kastmist, talub veidi hooletusse jäätult kuivust. Talvel kasta harvem.Vastupidav taim, kasvab aeglaselt, lepib kehvamate tingimustega. Väetada suvel kord kuus (V-IX), tasakaalustatud tavalisest lahjema vedelväetisega. Kasvab hästi kaktuse mullas, väiksemas potis. Kasvukoht valge kuni varjuline, eemal otsesest täispäikesest. Sobib ka esikusse või ruumidesse, kus puuduvad aknad. Kasvab aasta läbi talvine min t¤15-18. Saab edukalt paljundada lehtpistikust.

Veel infot: Võhaliste (Araceae) sugukonna taimi on 3250 liiki, enamik kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Eestis esineb looduslikult vaid kaht võhalist – mürgiste viljadega soovõhk ja veekogude mudases kaldaosas kasvav omapärase lõhnaga harilik kalmus. Sulgvõhk on vaid üheliigiline taimeperekond. Ainsa esindaja kodumaa on troopilise Aafrika ida- ja kagu-osas. Looduses kasvab ta rohumaadel, hõredates valgusküllastes kuivades metsas ja isegi kivide peal.

Sulgvõhk on totipotentne ehk hea regeneratsioonivõimega taim. Ta on võimeline oma organist või isegi organi osast tervikorganismi moodustama, lehepistikutega või isegi lehekestega ehk liitlehe osadega. Need tuleb kevadel või suvel vana taime küljest eemaldada ja poolenisti kergesse liivasegusesse mulda juurduma panna. Mõne aja pärast kasvatab selline lehepistik juba uusi varsi ja lehti. Kui taim unustatakse pikemaks ajaks (mitmeks kuuks) kastmata, siis võivad küll lehed kuivada ja variseda, kuid juured ja risoom jäävad ellu. Sulgvõhale on ülekastmine ohtlikum kui nädalaks kastmata jätmine. Piisab, kui suvel maist septembrini sulgvõhka väetada kord kuus nõrga täisväetiselahusega. Toiduks ärge sulgvõha lehti kasutage, sest kogu taim on mürgine, kui seda süüa.

DIIFENBAHHIA Foto:Hansaplant M. Saar

Diifenbahhia Dieffenbachia
Kasta tuleb taime mõõdukalt. Kui on liiga kuiv, muutuvad leheservad pruuniks, liigniiskuse korral kolletuvad lehed. Väetada kord kuus (V-IX). Kasvab meelsamini otsese päikesekiirguse eest varjatud paigas. Ideaalne on kasvuperioodil 20–25°C, talvel 17–20°C. Ei talu tuuletõmbust, leplik taim. Kõik taimeosad ja mahl on mürgised.

Veel infot: Diifenbahhia (Dieffenbachia) on troopilise Ameerika 30-liigiline taimeperekond võhaliste sugukonnas. Enamik sorte on aretatud tähnilisest ja putk-diifenbahhiast. Eestis on kõige sagedasem suurte laiguliste lehtede ja mitme meetri kõrguseks kasvava varrega „Tropic Snow”, populaarsed on ka rikkalikult haruneva varrega „Rudolph Roehrs”, heledama kesksoonega „Green Magic” ja smaragdrohelise lehega „Reflector”.Lakke kinnikasvanud taime on kerge noorendada. Kevadel tuleb sellisel taimel vars lihtsalt lühemaks lõigata. Äralõigatud varre tipuosa võib paljundamiseks kasutada, kui see juurdumiseks vette või kergemasse mulda istutada. Allesjäänud varre-osa kasvatab mõne nädalaga uinupungadest uued võsud. Diifenbahhiale meeldib samuti kasvada suhteliselt väikeses potis. Kui suur ja kõrge taim raskuse tõttu püsti püsida ei taha, võib taime koos väikese potiga suuremasse panna ja kahe poti vahe ümberkukkumise vältimiseks kividega täita.

VÕRA -SÕRMLEHIK Foto:Hansaplant M. Saar

Võra- sõrmlehik Schefflera arboricola
Kasvuperioodil hoia muld niiske. Talvel kasta harvem, lasta mullapinnal enne kergelt läbi kuivada. Kasvuperioodil väetada iga kahe nädala tagant toalille väetisega. Vähenõudlik! Kasvukoht valge kuni poolvarjuline, pigem jahe kui soe. 18-24°C. Vajalik kõrgem õhuniiskus. Põõsakujuline säilitamiseks näpistage võrsete tippe.
Veel infot: Sõrmlehiku (Schefflera) perekond hõlmab üle 700 liigi Aasia ja Ameerika aga ka Austraalia ja Uus-Meremaa troopilistelt aladelt pärinevaid igihaljaid puid ja põõsaid. Perekonnale on iseloomulikud pikarootsulised nahkjad läikivad sõrmjad liitlehed, millede arv on varieeruv ja sõltub liigist. Perekond on oma nime saanud Saksa botaaniku Jacob Christian Scheffler´i järgi. Toataimena kasvatatakse enamasti võrdlemisi suurekasvulist võra-sõrmlehikut (S. arbolicola) ja tema erinevate lehetoonidega sorte. Kuigi sõrmlehik on võrdlemisi vastupidav toataim, on ta tundlik järskude asukohamuutuste, kastmisvigade ja külma tõmbetuule suhtes. Valge kuni veidi hajutatud valgusega kasvukoht oleks sõrmlehikule ideaalne. Hästi sobib näiteks ida- või läänesuunda avanev aknalaud või selle vahetu lähiümbrus. Liiga varjulises kasvukohas võib sõrmlehik lehti langetada.  Ka järskudele asukoha muutustele, liigselt jahedale (temp alla +15°...+18° C) või liiga kuiva õhuga ja soojale ruumile (üle +25° C) reageerib sõrmlehik lehtede langetamisega. Hästi ei sobi taimele asukohad küttekehade ja soojapuhurite vahetus läheduses, põrandaküte. Ümber istutamiseks on parim aeg varakevadest suveni. Istutuspott valida suhteliselt suur, istutamiseks kasutatav muld võiks olla viljakas, kuid poorne, potipõhjas olev drenaažikiht ei tee paha. Ümber istutuse ajal võib vanemaid ja alt lagedaks jäänud taimi ka tugevasti tagasi lõigata. Kevad-suvel võetud poolpuitunud ladvapistikutega saab taime paljundada või uuendada. Kompaktsema eksemplari saamiseks võiks ühte potti kasvama panna mitu pistikut. Pistikud juurduvad paremini soojas mullas, mille temp on umbes +25° C.

AGLAONEEMA Foto:Hansaplant M. Saar

Aglaoneema Aglaonema commutatum

Kastmine peaks olema kasvuperioodil korrapärane, lastes enne järgmist kastmiskorda mullapinnal veidi läbi kuivada, talvel kasta harva. Liigmärja mulla korral vajuvad lehed longu. Väeta tavalisest poole lahjema väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant. Temp on umbes +15 kuni 21° C. Ei meeldi tuuletõmbus. Eelistab kõrget õhuniiskust, piserda sageli. Istutada ümber iga kahe aasta tagant pisut suuremasse potti.
Veel infot:
Kasvavad hästi vähema valgusega paigas ja taluvad suitsuseid ruume, kuhu sobivate taimede valik on üsna piiratud, on nõus kasvama ühes anumas koos enamiku teiste taimedega, saab neid hästi ära kasutada sega istutustes. Head pinnakatjad, nendega saab moodustada siseruumis suuri rohelisi alasid. Mullaks sobib tavaline nõrgalt happeline toataimemuld. Taim vajab ümber istutamist siis, kui juurtel pole potis enam kasvuruumi, sobiv aeg kevadel kasvuperioodi algul,  ka taime puhmikuid saab siis jagades paljundada. Aglaoneemad võivad kasvada ka aknast kaugemal napimas valguses, aga valgusrikkas kohas on nende lehevärv säravam ja muster selgem.

TÕLVLEHIK Foto: Hortes

Tõlvlehik Spathiphyllum
Tõlvlehik on vähenõudlik taim, vajab siiski regulaarselt piserdamist. Kui piserdamiseks pole aega, võib taime asetada ka märja liivaga alusele. Sobilik aknaga vannituppa. Kasta võib teda kord nädalas, kuid kuiva õhuga ruumis oleks vaja teda siiski natuke tihedamalt kasta. Väetada tuleks teda lahja väetisega iga kahe nädala tagant, sest liiga rammus väetis kahjustab taime. Tõlvlehikule meeldib poolvarjuline valgus ja soe õhk. Temperatuur ei tohiks langeda alla 18 kraadi. Puhastab hästi õhku. Potis kasvavast puhmast võib eraldada taimi. Jälgida, et juuri ei vigastata.
Veel infot:
Pikaealise ja vähenõudliku toataime tõlvlehikuna (Spathiphyllum) tuntakse kaht liiki ja nendest aretatud hübriide – õiekas tõlvlehik (S. floribundum) ja Wallise tõlvlehik (S. wallisii). Mõlemad liigid on pärit troopilisest Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Kuigi taim on vähenõudlik ja talub ideaalsetest tingimustest suuri kõrvalekaldeid, kaotab ta õitsemisvõime liiga pimedas kohas või liiga kuiva õhuga ruumis. Samuti ei meeldi talle tuuletõmbus. Istutuseks sobib toitaineterikas poorne muld, mille võib segada lehemullast, freesturbast, ning lisada segule ka jämedat liiva ja kuivanud veisesõnniku tükikesi.Võite kasutada ka komposti ja liivaga segatud aiamulda.




Havisaba
Sansevieria trifasciata

HAVISABA Foto:Hansaplant M. Saar

Enne järgmist kastmist lasta mullapallil läbi kuivada. Talvel vähem kasta. Väetada kasvuperioodil 1 kord kuus. Soovib sooja ruumi, 18-24°C. Talvel min 15°C. Kasvatada valges või poolvbarjulises ruumis.Vähenõudlik. Sobib hästi algajale taimekasvatajale ja kontoritesse.
Veel infot:
Havisaba (Sansevieria) perekonnas on 61 liiki mitmeaastaseid taimi. Uute andmete järgi kuulub havisaba aspariliste (Asparagaceae) sugukonda. Looduslikult kasvavad nad kuivades troopilistes savannides, rohtunud mäenõlvadel ja kõrbetes. Enamik neist kasvab troopilises- ja Lõuna-Aafrikas, kuid ka Madagaskaril, Indias ja Sri Lankal ning Araabia poolsaarel.
Kõikidel havisabadel on maa-alune risoom või maapealsed võsundid ja sellele kinnituvad jäigad paksud lehed. Ta kasvab ühtviisi hästi nii päikesepaistelisel kui ka poolvarjulisel aknal. Havisaba olla kastmata 1–2 nädalat, vahel kauemgi. Igal aastal pole vaja havisaba ümber istutada. Ümberistutamise ajal võib vana kogumikku osadeks jagada ja värskesse liivasegusesse mulda istutada. Roheliselehiseid liike ja sorte saab paljundada lehepistikutega. Kollaseservaliste lehtedega sortide taimi saab paljundada vaid jagamise teel. Nende lehed juurduvad, kuid ilma klorofüllita kollane leheserv uue võsu lehtedel puudub.

NOLIINA Foto:Hansaplant 

Noliina  Beaucarnea recurvata
e Käändbokarna


Enne järgmist kastmist lasta mullapallil läbi kuivada. Vältige seisvat vett! Kevadest sügiseni väetada tavalisest poole lahjema vedelväetisega kord kuus, talvel üldse mitte.

Kui taim saab palju valgust ja teda ei kasteta üle, on tegemist kergesti hooldatava taimena. Väga aeglasekasvuline. Veel infot: Noliina (Nolina) perekonna umbes 20 liiki pärinevad poolkõrbelistelt aladelt (USA lõunapiirkonnad ja Mehhiko), siis on nad kasvutingimuste suhtes üsna vähenõudlikud. Taim talub hästi päikselist, kuiva ja kuuma (kuni +30°C) kasvukohta lõunapoolsel aknalaual või selle lähedal. Talvel, kui napib valgust, peaks kasvukoht olema pigem jahe (mitte alla +10°C). Soojas ja vähese valgusega kasvukohas muutuvad kenad pikad lehed nõrgaks ja heleroheliseks. Kevad-suvisel ajal kasta korralikult ja regulaarselt, kuid mullal lasta kastmiste vahepeal ära kuivada. Talvel kasta harvem ja vähendada ka kastmisvee hulka. Istutusmuld olgu vett hästi läbilaskev ja pigem toitainetevaene, hästi sobib kaktustele ja sukulentidele mõeldud muld.

AHTALEHINE VIIGIPUU Foto:Hansaplant

Ahtalehine viigipuu Ficus binnendijkii
Kasta kasvuperioodil mõõdukalt, talvel vähem. Ei talu liigniiskust, kuid ka mullapalli läbikuivamis. Kasvuperioodil 1 kord kuus. Väetamine kasvuperioodil 1 kord kuus. Vähenõudlik. Toataimena võib kasvada üle mitme meetri kõrgeks, kuid kujundamise ja lõikamisega saab teda väiksemana hoida.
Veel infot: Nad kuuluvad suurde, 1150-liigilisse mooruspuuliste (Moraceae) sugukonda. Kõige rohkem kasvab viigipuid troopilises Aasias ja Austraalias. Aafrikas on 105 liiki ja Ameerikas 190 liiki viigipuid. Liigne kastmine või liiga pime kasvukoht põhjustavad lehtede varisemist. Kasvuperioodil hoida muld pidevalt niiskena, talvel vähem. Ei talu liigniiskust ega ka mulla läbi kuivamist. Ei talu seisvat vett. Mitte kasta külma veega. Taim paigutada valgusrikkasse kohta, kuid mitte otsese päikesevalguse kätte. Talvel tuleb seda eriti jälgida, sest valgusepuudusest võib hakata taim lehti maha viskama. Novembrist jaanuarini võib lisavalgusega pikendada päevast aega 10-12 tunnini.




Sulgjas nõelköis Epipremnum pinnatum

Nõelköis Foto: Hansaplant

Kasta kasvuperioodil regulaarselt, lastes kastmiskordade vahel mullal pisut läbi kuivada. Talvel piirake kastmist. Kasvuperioodil vedelväetisega. Liiga rammusas mullas ja liigse väetamise korral jääb lehemuster tagasihoidlikuks. Soojalembene, ka talvel mitte alla 16°C. Tundlik järskudele temperatuuri kõikumistele. Suure lehemassi kohta on tal väike juurestik, seepärast valida võrdlemisi väike pott. Istutada ümber iga paari aasta tagant kevadel. Kasvutippe võib aeg-ajalt kärpida. Taim on mürgine.

Veel infot: Saab samuti hakkama ilma erilise hoolitsuseta. Piisab, kui taimel on koht kust üles ronida või lastakse tal vabalt rippuda. Tuleb toime ruumides, kus on vähene valgus, saab hakkama ka kunstlikus valguses. Liigset kastmist ja rohket väetamist vältida. Kastmiskordade vahepeal lasta mullapinnal kuivada.




Portulak –turdleht
Crassula ovata

Turdleht Foto: Hansaplant

Mida suuremaks taim kasvab, seda seda kaunimaks ta muutub. Liigne hoolitsus – rohke kastmine ja väetamine pole selle taime jaoks. Lõunapoolsel aknalaual tunneb porulak-turdleht end suurepäraselt, talvel jahedas ja peaaegu kuivana puhkamine soodustab õiepungade teket, seda küll vanemate taimede puhul. Talvekuudel suhteliselt jahedas (+10...+15°C) ja peaaegu kuivana hoitult puhata. Kasvukohaks on parim hästi valge lõuna-, ida- või läänesuunda avanev aknalaud või selle lähiümbrus. Hästi ei sobi hämar kasvukoht, kus taim muutub nõrgaks ja nigelaks.

Veel infot:

Jässaka välimusega portulak-turdleht (Crassula ovata) on pärit Lõuna-Aafrikast. Vähenõudlikkusele viitab nii taime päritolu kui väljanägemine. Nooremaid taimi istutatakse ümber 1-2 aasta järel, vanemaid taimi veelgi harvem. Istutusmullaks sobib vett hästi läbilaskev liivasegune toitaineterikas ja veidi savikam muld. Istutuspott olgu pigem väike. Paljundada on taime lihtne. Seda saab teha nii ladva- kui lehepistikutega, mis liivaseguses mullas hästi juurduvad.



Kasutatud allikad:
foto:
http://hansaplant.ee/index.php?op=body&id=467&cid=1188&p=2
http://hansaplant.ee/?op=body&id=440&cid=1017
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=465&cid=1429&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=448&cid=977&cgid=
http://www.hortes.ee/est/toataimed/kontoritaimed/tolvlehik
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=434&cid=1025&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=407&cid=1083&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=455&cid=1318&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=406&cid=1173
tekst:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/uus-moetaim-sulgvohk-ja-vana-tuttav-diifenbahhia?id=51289972
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/nouandeid-sormlehiku-kasvatamiseks?id=63696504
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aglaoneema-leplik-lehtiludus?id=23965893
http://www.multiflora.ee/?toode=121
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/tolvlehik-ei-taha-enam-oitseda?id=38587913
http://epl.delfi.ee/news/eesti/havisaba-ja-metskaktus?id=63817288
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/efektne-ja-vahenoudlik-toataim-kaandnoliina?id=27397815
http://www.toataimed.eu/?m=taimed&taim=112
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vahenoudlik-portulak-turdleht-pakub-ka-oieilu?id=29829823
http://hansaplant.ee/?op=body&id=499&cid=989&cgid=

Hetked metsas.

Mulle meeldib üks loetud mõte Maya Angelou`lt - elu ei mõõdeta mitte hingetõmmete järgi, vaid hetkede järgi, mis hingetuks võtavad. . .

Talvel, teadmata päeval . . . saabub hetk, kus kõik on teisiti. Lumeküllus võtab mind hingetuks.

Südakuu ilu.

Talv tuleb õiglase meelega, mähib  iga puu valgesse lumemantlisse  . . . kõigil neist on oma viis selle kandmiseks . . . imeline mets.

MÄNNID

KUUSED

KASED

LEPAD