 |
| Mägitaimla Foto allikas: http://de.wikipedia.org/wiki/Steingarten |
Alpinaarium, alpiaed, kiviktaimla - on aed, aiaosa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi - alpitaimi. Välisilmelt meenutab alpinaarium alpiniitu.
inglise k rock-garden
soome k kivikkopuutarha
saksa k Steingarten
Nimetusest
Kiviktaimlatele on antud mitmeid nimesid, neid kutsutakse alpinaariumiteks või ka hoopis kaljuaedadeks. Nimetus tulenebki sellest, et esialgselt olid nad mõeldud selliste taimede kasvatamiseks, mis pärinesid kõrgmäestikest. Nende taimede loomulik leviala algas 1800 meetri kõrguselt. Mägedes kasvavad taimed on väga värvikad ja õitsevad kaua. Mullastiku suhtes pole nad nõudlikud ja eelsitavad pigem väga kehva mulda. Samas on enamik nendest taimedest valgusnõudlikud ja armastada kasvada päikesepaistel.
Tartu botaanikaaia aedniku Annela Nõmmiku sõnab, et sõna «kiviktaimla» on väga üldine ja tähendab igasugust lillepeenart, mille kujundusse kuuluvad kivid.
«Alpitaimede asjatundjad soovitavad kasutada mõistet «mägiaed» suurema ning «mägitaimla» ja «mägipeenar» väiksema paiga kohta, kus kasvatatakse alpitaimi,» kõneleb ta. Selles uurimuses kasutab blogi autor üldistavalt siiski kõigile harjumuspäraseks saanud sõna kiviktaimla, kuna teksti sisu ise seletab piisavalt lahti millega on tegu.
Mägiaiad eristuvad kujundusvõtete poolest ja kasutavate taimede sortimendi poolest ning jagunevad omakorda veel eri tüüpideks taimerühmade nõudmiste ja kujunduse järgi.
Nii liigitatakse mägiaiad: kaljuaiaks, rusukaldeaiaks, turbaaiaks, kõrgpeenraks, kuivmüüriks ja moldaiaks ning neis kasvatatakse kääbuspuid ja -põõsaid, kohevaid ja laiuvaid padjandeid, madalaid või tihedat katet moodustavaid vaiptaimi, alpiaia püsikuid, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibullilli ja üheaastasi mägitaimi.
- Alpinaarium - kunstlik ehitis kividest, mis on mõeldud kõrgmäestike taimede näitamiseks. Luuakse ligilähedased alpimägedele iseloomulikud tingimused kasutatakse üksnes alpi floora esindajaid.
- Kiviktaimla - kujundusvõte vaba paigutusega loomulikul või kunstlikult loodud maastikul taimedest ja kividest, kus üksteist varjutades ja täiendades moodustavad dekoratiivset effekti. Reeglina, kasutavate taimede valik on küllalt lai, sisaldades erinevaid rohttaimi, nii mitmeaastaseid kui ka üheaastaseid. Kasutatakse nõlvakute astmestamast. Kõige paindlikum vorm dekoratiivses haljastuses, kuna saab kasutada ükskõik millisel maastikul ja kliimas.
- Rokaarium - kivide ja taimede paigutamine kunstlikult loodud astmelistel nõlvakutel. Samuti kasutatakse mitmekesist taimestiku, kuid erinevus on kompositsiooni ehitamise põhimõttes, kus vormitakse mäge või kasutatakse puistematerjalina suurt hulka kive ühest kivimiliigist.
 |
| Kiviktaimla Botaanika aed Fort Hoofddijk Utrechti Ülikool. Allikas:http://nl.wiktionary.org/wiki/rotstuin |
Kiviktaimlate ajaloost
Kiviktaimlate algseks inspiratsiooniallikaks võib lugeda Jaapani ja Hiina aedade loodusliku kujundusstiili, kus kividel on sümbolitena olnud alati suur tähtsus. 19. sajandi lõpul lisandusid vabakujulisele taimekompositsioonile aias ka madalad müürid, terrassid ja trepid. Mägimaastiku jäljendamiseks istutati kiviktaimlatesse ka okaspuid ja põõsaid.
Eesti aiakujunduses oli 20. sajandi 20ndatel aastatel kiviktaimlate rajamine suurmood. Presidendi residentsi, Oru pargis, rajati 30ndatel aastatel suur kiviktaimla. Tallinnasse rajati samal perioodil kiviktaimlad Schnelli tiigi äärde ja Kadrioru kõlakoja juurde. Eestis on kiviktaimlate rajamise ideed olnud õhus järelikult esimese vabariigi ajast. Eesti ala esimesed alpinaariumid tehti mõisaparkidesse. Pärast II maailmasõda hakati neid rajama ka koduaedadesse. Eesti tähelepanuväärsed alpinaariumid on nt Tartu Botaanikaaias ja Tallinna Loomaaias.
Asukoht
Kuhu rajada? Kiviktaimla tuleks rajada päikesepaistelisele ja valgusrikkale kohale. Suurim viga on, kui kiviktaimla on rajatud absoluutselt tasasele kohale. Selline kuhjakujuline kiviktaimla ei moodusta aiaruumis ümbritsevaga tervikut ja mõjub võltsilt. Kui ei ole looduslikku nõlva, võiks selle ise tekitada. Hea, kui krundil on kas või minimaalnegi küngas või kalle. Täiesti tasases aias tuleb reljeef luua kunstlikult. Reljeef on mägedest pärit taimedele sama oluline, kui päike, sest kiviktaimla taimed on tundlikud liigniiskuse suhtes. Mägitaimed ei talu suurte puude lähedust, seisvat vett, seisvat õhku ega rammusat ja tihedat mulda.
Kivid
Kas raudkivi või paekivi? Kivid kiviktaimlas on kõike muud kui ainult ilu pärast. Kividel on tähtis ülesanne kindlustada drenaaz ja säilitada vajalikus koguses niiskust. Üleliigne vesi voolab mööda kive minema. Enamik traditsioonilisi kiviktaimlataimi pelgabki rohkem liigniiskust kui külma. Päikeses akumuleerivad kivid palju soojust ja külmadel öödel tagab see kiviktaimlas soojema mikrokliima. Tuulistesse kohtadesse rajatud kiviktaimlas on kividel ka tuult varjav funktsioon.
Erinevalt paljudest teistest maadest on Eestis kasutada looduslikult lausa kahte materjali kiviktaimla rajamiseks – pae- ja raudkivi. Selles mõttes on meil väga hästi.
Ühes kiviktaimlas võiks kasutada üht tüüpi kive vastavalt sellele, milliseid looduses teie ümber leidub. Seega võiks Põhja-Eestis kasutada rohkem paekivi, Lõuna-Eestis graniitmunakive. Kivide kasutamisega ei või ka liialdada. Taimede ja kivide vaheline tasakaal peab olema paigas ja kivide asetus loomulik. Sageli paigutatakse nad liiga ühtlaste vahedega, mis rikub üldmulje. Tihti rikub üldmulje kivide suurus. Suurtest kividest rajatud kiviktaimla mõjub loomulikult, paljudest väikese mõõtmelistest kividest kokku pandud peenar on rahutu.
Kiviktaimlat rajama asudes peaks kive olema kindlasti rohkem, kui esialgu vaja läheb. Ainult nii on võimalik kive ka kokku sobitada ja selleks õigeid välja valida. Kõik kivid omavahel ei sobi, oluline on ka värvivalik. Valides graniitkivide hulgast, tuleks eelistada hall-musti kive või siis punakates roosades toonides rahne. Mõlemat värvi koos kasutades võib tulemus olla üsna ebaühtlane ja rahutu. Samuti ei ole hea tava teha kiviktaimlat vaheldumisi põllu ja mere äärest valitud kividest.
Oma olemuselt on paekivi rohkem selline materjal, mis sobib kasutamiseks korrapärase kujundusega alpinaariumites. Kindlasti tuleb paekivi eelistada juhul, kui krundil asuvad hooned on rajatud paekividest. Et kiviktaimla rajamiseks sobivat paekivi (suuremad, ilmastikukindlad tükid) kivihunnikutest niisama naljalt ei leia, on materjali kättesaadavuselt eelisolukorras raudkivid. Vabakujulise kiviktaimla rajamiseks sobivad looduse poolt töödeldud raudkivid kõige paremini. Kindlasti ei tohi ühes kiviktaimalas kasutada segamini pae- ja raudkivi, sest see muudab lõpptulemuse rahutuks ja närviliseks.
 |
| Paekivi |
 |
| Raudkivi |
Kivide suurus on kiviktaimla rajamisel üks tähtsamaid punkte. Väikestest nn kolbasuurustest kividest kiviktaimla mõjub aias rahutuna, nagu inimkäte poolt kokku kuhjatud kivihunnik. Looduslikult mõjuvat kiviktaimlat saad rajada üksnes suurtest kividest, mida inimene üles tõsta ei jõua. Mida suuremaid kive kasutad, seda parem on lõpptulemus. Kõige parem on kivide liigutamiseks kasutada tehnikat, kuid suuri kive on võimalik liikuma saada ka käsitsi. Selleks tuleb kasutada kange ja rullikuid, nagu tegid vanad egiptlased püramiide ehitades.
Taimedele sobivad neutraalse reaktsiooniga graniitkivid, aga ka paekivid, mis on õhu ja vihma käes seisnud — värskelt murtud paekivi eraldab mulda ohtralt aluselisi ühendeid.
Jaapanlased peavad seda suurimaks veaks ja tunnetuse puudumiseks, kui veekogu äärde seatakse ritta näiteks põllukivid. Väga ilusaid kive leidub soos, mille kättesaamine on aga omaette kunsttükk. Looduslike kivide puudumisel võib kasutada ka lõhutud kivi, mida võib saada karjääridest. Tavaliste paeplaatide asemel võiks kasutada ka paerahne, mis ju Eesti maastikus mõjuksid ausalt.
Kivide paigutus
Millest alustada? Esimesena paigutatakse kohale just kivid, need on kiviktaimla skeletiks. Kui skelett on paigas täidetakse kivide vahe killustikuga ja lõpuks lisatakse muld. Mida parem on drenaaz, seda paremini edenevad hiljem taimed. Kivid tuleks paigutada väikese kaldega, et vesi mööda neid pinnasesse voolaks.
Lihtsaim kivide virnastamise viis on spiraalina ülespoole. Järgida tuleks põhimõtet suuremad kivid alla, väiksemad künka või nõlva tippu. Koduses aias rajatakse kiviktaimla meetri kuni poolteise kõrgune, et see sobiks maastikuga. Suuremal territooriumil võib kiviktaimla olla laiem ja kõrgem.
Kivide paigutamist tuleb alustada tagumistest, suurematest kividest. Kõikide kivide paigale sättimisel jäta alati kivide laiemad küljed allapoole. Kivi on õigesti paigas siis, kui ta enam ei kõigu ja on leidnud oma sisemise rahu. Kiviktaimla ääre poole paiguta madalamad kivid. Kivide peenemad otsad peavad jääma suunaga kiviktaimla keskosa poole.
Traditsiooniline viis - astmete ladumiseks laotakse kivid alt üles, et moodustuks terrassid taskutena, sageli kujundatakse ladina tähe V moodi. Algusesse pannakse "võtme" kivi, edasi külgedele laotakse väiksemad kivi, parem kui nad on erinevates suurustes ja laotud gruppidesse 2-3 kivist, et vältida üksluisust.
Aednik Annela Nõmmik soovitab, et enne ülemiste kivide kohalesättimist tuleb alumiste kivide vahele sobitada taimed, sest pärast on seda väga raske teha.
 |
| Kivide paigutus traditsiooniliselt- astmetena. Allikas: http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422 |
Kuna kivikmäekeste ehitamise mooduseid on palju, siis on siin välja toodud peamised põhimõtted:
- Kivide asetus peab olema harmooniline ja looma loomuliku paljastuse effekti, samas peab jääma tasakaal ja sobivus kujunenud elementides. Kivid peavad olema kindlalt paigal, nende nähtaval pinna ei tohi olla teravaid nurki, mis eristuksid üldisest mäe ansamblist. Paigutades kive, peab arvestama nende vahekaugustega, et taimede normaalseks kasvuks jääks piisavalt kasvupinnast ja samas, et taimed ei varjaks kive.
- Mägi peab asetsema lõuna ja kagu ekspositsioonipoolel päikselisel küljel, kaitstult valitsevate tuulte eest.
- Kivikmäekese drenaaz on esmajärgulise tähtsusega, eriti põhja tingimustes, see tagab taimede normaalse arengu, sest enamik neist on kuivalembesed taimed.
https://www.youtube.com/watch?v=yvnYqUxIjZY
Siin link kiviktaimla rajamisest, kus igat rajamise etappi on pildistatud, lisaks taimed:
http://www.jans-pflanzenwelt.de/steingarten/anlagen/steingarten.php
Taimed
Kiviktaimlates domineerivad madala kasvuga püsikud, millele võivad ühe - ja
 |
| aed-mägisibul sort`Grand new heavie` |
 |
| Harilik kadakas `Repanda` |
Taimede istutamist alusta põõsastest. Väga hästi sobivad kiviktaimlasse kääbusja kasvuga okaspuuvormid. Püstise ja keraja kasvuga sorte kasuta kiviktaimla sees, roomavaid ja laiuvaid sorte äärtel.
Lillede valik on viimasel ajal olnud rikkalik. Kõrvuti võiks asetada eelkõige sarnaste kasvunõuetega taimi. Peale kevadist õite ilu pakkuvate taimede on
 |
| harilik kukehari `Yellow Queen` |
Värvilise lehestikuga on vanadest tegijatest kadakaer (hall) ja villane nõianõges (hõbedane).
Uutest sortidest on kukeharja kirjulehine ja kollaste võrsetippudega sort, leeklille kirjulehine sort ja mägisibulate värvilised õiekodarikud. Enamik kiviktaimla liike õitseb kevadel ja seepärast on hea, kui värviline lehestik annab kiviktaimlale värvi ka pärast aktiivse õitsemisperioodi lõppu.
Taimed peab istutama mullasegupinnast pisut kõrgemale, sest kogu peenar tuleb pärast istutamist katta vähemalt kolme sentimeetri paksuse kiviklibukihiga. Kattekiht püsib kogu aeg kuiv ja aitab vältida taimede juurekaela mädanemist. Samal ajal ei lase kattekiht niiskusel alumistest kihtidest auruda ja vähendab umbrohtumist. Selleta kuivaks peenar kiiresti. Taimi võib istutada sügiseni, ent enne külmade tulekut peaksid need jõudma juurduda. Mõistlik on alustada vähenõudlike mägitaimedega ja liikuda siis edasi suurte haruldusteni välja. (A. Nõmmik)
Mõned mägiaiataimed:
harilik drüaas Dryas octopetala
karpaadi kelluke Campanula carpatica
paabunelk Dianthus pavonius
Himaalaja kipslill Gypsophila cerastioides
Siberi magun Papaver nudicaule
linalehine tulp Tulipa linifolia
harilik merikann Armeria maritima
aed-mägisibul Sempervivum x hybridum ´Bruhonice´
 |
| harilik drüaas |
 |
| aed-mägisibul |
 |
| Siberi magun |
 |
| Himaalaja kipslill |
Tavaline aiamuld on üldjuhul alpitaimedele liiga savikas ning huumuse- ja õhuvaene. Selleks segatakse olemasoleva mulla hulka turvast huumusesisalduse tõstmiseks.
Muld ja turvas moodustavad kiviktaimlamulla huumusliku osa, kuhu lisatakse 50% pallast-ainet ehk liiva. Looduslikult liivastel muldadel tuleb pallastaine ehk liiva kogust vähendada ja turba osa suurendada. Selline õhuline, kuid huumusrikas mullasegu on ideaalne kiviktaimla taimede kasvuks.
Pinnaseks kasutatakse Annela Nõmmiku jutu järgi segu, mis koosneb võrdsetest osadest tavalisest sõelutud umbrohuvabast aiamullast, neutraliseeritud turbast ning jämedast liivast või peenikesest kruusa- või graniitkillustikust.
«Hapulembeste taimede puhul võiks kasutada veidi teistsugust mullasegu, mis koosneb kolmest osast jämedast liivast, kolmest osast jämedast neutraliseerimata heledast freesturbast, ühest osast männimetsa alt kogutud okkakõdust ning ühest-kahest osast hapu reaktsiooniga kompostist,» lisab aednik ning mainib sedagi, et kui peenraks kavandatav ala asub vett hästi läbilaskval liivasel või kruusasel pinnasel või kallakul, ei pruugi drenaažikihti tarvis olla.
Tavapärane kiviktaimlamulla osade vahekord võiks olla selline: 30 protsenti olemasolevat mulda, 20 protsenti istutusturvast ning 50 protsenti pallastainet. Kui aias on raske muld, siis tuleks mulla sisse segada suurem kogus pallastainet, kui aga muld on kergem, tuleks liiva-kruusa segu lisada vähem.
Kiviktaimla taimed vajavad huumusrikast, kuid hästi vett läbilaskvat mulda. Kindlasti ei tohi mullasegu sisaldada püsiumbrohtude juuri (orashein, ohakas jmt).
Tööde järjekord mägiaia rajamisel
Asukoht peab olema päikesepaistelisele ja valgusrikas.
Õige koht – seda ei tohiks teha liiga tasasele pinnale, liiga varjulisse või liiga niiskesse kohta. Kui ei ole looduslikku nõlva, võiks selle ise tekitada. Loodava mägiaia kontuur tuleb nööri ja tikkudega maha märkida.
Peenra puhastamine umbrohtudest Selleks on kolm võimalust: labidaga kaevata, keemiliselt töödelda, pimendada. Kui kiviktaimla asukoht on välja valitud, tuleb selle alla jäävalt pinnaselt tõrjuda kõik umbrohud.
Labidaga kaevates tuleb kaevata kahe labidalehe sügavuselt maapind läbi ning võtta välja kõik püsiumbrohu juured.
Keemiaga (roundupiga) pritsides saad taimla rajamisega alustada u nädala möödumisel, mida tuleks pritsida vajadusel kaks kuni kolm korda. Roundup Flex on üldhävitav herbitsiid, mida kasutatakse enamike ühe- ja mitmeaastaste seemne- ja juurumbrohtude tõrjeks.
Maapinna pimendamine musta kile või tõrvapapiga. Pimendamisega võtab umbrohtude tõrjumine aega paar kuud.
Pärast umbrohtude tõrjumist tuleb kindluse mõttes maapind katta veel peenravaibaga. Kui oled täiesti veendunud, et rajatavas kohas umbrohud puuduvad, võid kiviktaimla rajada ka peenravaibata.
Drenaazikihi laotamine Seejärel tuleb töödeldud pind katta peenravaibaga ning sellele drenaažiks peale kuhjata 15—30 sentimeetri paksune kivikiht. Annela Nõmmiku sõnul sobivad hästi poolikud punased tellised, ahjukivid ja munakivid, aga mitte paekillustik. «See juhib küll vett hästi allapoole, aga mööda kapillaare tõuseb ülespoole aluselise reaktsiooniga vesi, mida mõni taim ei talu,» põhjendab ta ühes intervjuus. Ka drenaažikiht tuleb katta peenravaibaga — selle ülesanne on hoida pinnast kivide vahele tungimast — ning peenravaip omakorda vähemalt 10-sentimeetrise pinnasekihiga.
Pinnaseks kasutatakse segu, mis koosneb võrdsetest osadest tavalisest sõelutud umbrohuvabast aiamullast, neutraliseeritud turbast ning jämedast liivast või peenikesest kruusa- või graniitkillustikust. Mullasegust oli juttu ka eespool.
Kivide paika asetamine Ettevalmistatud pinnale tuleks asetada kivid. Kivide vahedesse tuleks panna kiviktaimlale sobilik muld. Lase mullal vajuda või vajuta seda ise kergelt allapoole. Vajaka jäänud kohtadele lisa veel mulda. Kivide vahedesse istuta taimed ning nende ümbrus kata paari sentimeetri paksuselt killustikuga.
Kivide vahed täidetaksegi nii, et pärast mullaga täitmist jääb kivist välja ulatuma üksnes pealmine osa. Mullaga kivivahesid täites jälgi, et mullapind oleks kiviktaimla äärte poole kaldus, see on vajalik lumesulamisvee ära jooksmiseks.
Alumise ringi kivid paigutada nii, et need ei liiguks: tuleb ju nendele astuda, kui peenra eest hoolitsetakse. Paika on tarvis panna ka tulevikus ülevalpool asetsema hakkavate suuremate kivide aluskivid ehk vundament. Lõpetades kivide laotamise, täidetakse nende vahelised alad spetsiaalselt ettevalmistatud pinnase seguga.
Kui kiviktaimla planeeritud kõrgus on saavutatud, jääb üle see veel väikeste kivide ja mullaseguga viimistleda. Taimi võib istutada sügiseni, ent enne külmade tulekut peaksid need jõudma juurduda.
Taimede istutamine Pärast pinnakrundi ettevalmistamist, moodustunud taskutesse kivide vahele istutatakse taimed (mitmeaastaste taimed, üheaastaste liikide ja sortide istikud ja võimalik ka otse avakrundile külvamisega) nende omavahelise värvuse, välisilme ja bioloogiliste eripärade sobivustega arvestades.
Põõsaste istutuskohtadel lõika kiviktaimla alune peenravaip katki, et põõsaste juured saaksid sügavamale tungida. Püsilillesorte ja -liike istuta suurema grupina, lõpptulemus mõjub märksa paremini kui iga taime eraldi istutades.
Pärast istutamist multši taimede vahed raudkivi killustikuga (paekivist rajatud kiviktaimlas paekivi killustikuga). See väldib seemnest levivate umbrohtude levimist ja hoiab pärast vihmasadu taimede lehed puhtana.
Sobilikud puit- ja rohttaimed:
 |
| Valik okaspuid, põõsaid ja taimi mägiaeda. Foto allikas: www.suomela.fi |
2. kirju kadakas (Juniperus squamata ’Meyeri’)
3. tavatu pojeng (Paeonia humilis flore plena)
4. harilik kuusk (Picea abies ’Tabuliformis’)
5. Serbia kuusk (Picea omorika ’Nana’)
6. mikrobioota (Microbiota decussata)
7. Sabiina kadakas (Juniperus sabina)
8. Jaapani lehis (Larix kaempferi ’Blue Dwarf’)
9. nutka ebaküpress (Chamaecyparis nootkatensis ’Pendula’)
10. Ungari mesiohakas (Echinops bannaticus)
11. Iiris (Iris)
12. Jaapani enelas (Spiraea japonica ’Froebelii’)
13. padjand -leeklill (Phlox subulata)
Allikas: http://www.suomela.fi/piha-puutarha/Puutarhasuunnittelu/Kalliolle-kukkivalle-Istuta-unelmien-kivikkopuutarha-51290
Kokkuvõtvalt
See uurimus on koostatud valikuliselt ainult internetist otsitud materjalide põhjal. Nii nägi ette ülesanne. Eelkõige pidasin usaldusväärseimaks meie päevalehtede erirubriike, kus laiale lugejaskonnale antakse aiandusalast nõu ning tutvustatakse puu -ja taime liike. Eeldasin, et meie päevalehed (Äripäev, Postimees, Sakala) ei anna välja kontrollimata infot ja neil on olemas materjali algallikas. Samuti hindasin refereerimisvääriliseks intervjuusid, mis antud tunnustatud aednike poolt.
Ka huvitas mind kiviktaimla ajalooline taust. Oleksin tahtnud leida rohkem üksikasjalisemat materjali selle tekkeloo kohta, kuid esmased otsingud internetiavarustes ei olnud väga viljakad, selleks on ikka erialased raamatud paremad allikad. Samas mägiaia rajamiseks on selliste teadmiste osatähtsus väiksem, oluline see pigem silmaringi avardamiseks. Siiski loevad need praktilised nõuanded, kuidas mägiaeda reaalselt rajada.
Enne mägiaedade materjali uurimist oli mul kujunenud arvamus, et kiviktaimla rajamine ei ole väga keeruline. Aedadesse rajatud ja nähtud kiviktaimlad siiani ei sümpatiseerinud ning olin arvamusel, et oma aeda teda ei ehitaks. Põhjus ehk on olnud selles, et nähtud kiviktaimlad on olnud pigem erinevad lillepeenrad, mille kujundusse kuuluvad kivid ja inimeste teadmised ning oskused mägipeenra rajamisel ei ole andnud õiget dekoratiivset tulemust ka kõrvaltvaatajaile.
Nüüdseks tean sellest teemast rohkem ja olen arvamusel, et mägiaia rajamisel on vajalikud kindlasti eelteadmised ning selle rajamine on töömahukas ja aeganõudev. Kiviktaimlate ja mäekeste kujundamisel - ehitamisel on vajalik kinni pidada kehtestatud reeglitest. Ainult siis on võimalik saavutada parim dekoratiivne efekt. Vaadates erinevaid fotosid juba rajatud mägiaedadest, on tõepoolest asjatundjate nõuannetel suurte kivide osa õigus. Suured kivid on mägiaias palju mõjusamad ja üldpilt seega terviklikum. Kiviktaimla näeb ette kivide loomulikku asetust kooskõlas pinnakatte ja madalakasvuliste taimedega. Kuigi peamine põhimõte - kompositsiooni vaba planeering - selle ehitamise edu, oleneb täielikult hulga reeglite ja põhimõtete järgimisest. Teadlikud valikud ja oskuslik töö kokku annavad rajatud kiviktaimlale tulemuseks kauni looduspärase mägiaia. Ja see juba paneb seisatama ning pilke pöörama ka möödujatel!
 |
| nõmm-liivatee Thymus serpyllum |
Kasutatud allikad:
http://www.aripaev.ee/uudised/2005/05/05/kas-rajada-alpinaarium-kaljuaed-voi-kiviktaimla
http://tarbija24.postimees.ee/271047/kiviktaimla-vajab-kaldpinda-ja-paikeselist-paika
http://epl.delfi.ee/news/melu/kaldpind-on-kiviktaimlale-sama-oluline-kui-paike?id=51013275
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=45
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81
