 |
| Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Foto allikas:hannesmalter.blogspot.com |
, vastavat eriteadlast aga pteridoloogiks. Sõnajalgtaimed kuuluvad soontaimede hulka, kuid nendel puuduvad õied ja seemned ning nad paljunevad eostega.
Sõnajalgtaimede hiilgeaeg maakeral oli ligi 300 miljonit aastat tagasi. Siis moodustasid nad enamiku maakera taimkattest. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuulub praegu maakeral üle 11 000 liigi, Eestis ligi 50 liiki.
- Eestis kasvavatest sõnajalgtaimedest!
 |
| Eestis enim levinud sõnajalgtaimed |
Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp.
Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades.
Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.
Sõnajalad on dekoratiivsed taimed, sobides hästi nii varjulisele peenrale kui ka koos varju eelistavate põõsastega. Asendamatud on sõnajalgtaimed varjuliste ja pimedavõitu aianurkade haljastamisel. Eriti hästi kasvavad nad veidi niiskel looduslikel aladel. Leidub küll liike, mis eelistavad märga keskkonda, isegi üleujutust, näiteks kuning-osmunda (Osmunda regalis) siiski on neid vähe. Tegelikult on sõnajalgtaimede kasutusvõimalused aias väga mitmesugused, kuna taluvad erinevaid kasvukohatingimusi. Samuti on olemas nii valguslembesed kui varjulembesed liigid. Ka mulla omadustest taluvad nad nii happelist kui ka aluselist kasvukeskkonda. Soodsates tingimustes võivad nad kasvada kümneid aastaid. Sõnajalgtaimede kasvatamisel on vaja järele uurida milliseid erilisi kasvutingimusi üks või teine liik vajab.
Eeliseks püsilillede ees on kindlasti see, et kahjurid ega haigused neid ei kahjusta. Õigetes kasvutingimustes ei vaja nad suurt hooldust ega väetamist, toitainete kättesaamiseks piisab neile aiamulla, turba ja lehekõdu segust. Kevadel multšida neid lehekõduga ja sellest piisab. Kuivemal suvel on soovitatav sõnajalgu ka kasta.
Arvatakse, et kõik sõnajalad on väga invasiivsed ja levivad nagu umbrohi. See on nii vaid mõnede Eestis tuntumate liikide puhul. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) levib võsunditega väga kiiresti, sama kehtib pärljala (Onoclea) kohta, aga rohkem Eestis selliselt vohavaid sõnajalgu ei ole.
Happelist mulda vajavad teiste seas
• tähk-roodjalg (Blechnum spicant),
• kuningosmunda (Osmunda regalis),
• kivi-imar (Polypodium vulgare),
• kiviürt (Woodsia).
Aluselist mulda eelistavad näiteks
• keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) ja tema sordid,
• ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum),
• karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum) ja tema sordid.
Varjulisse ja kuiva kohta sobivad
• aleuudi adiantum (Adiantum aleuticum), varvas-adiantum (Adiantum pedatum), himaalaja adiantum (Adiantum venustum) ja teised külmakindlad liigid;
• keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) ja tema sordid;
• enamik Dryopteriseid;
• imarad (Polypodium);
• astelsõnajalad (Polystichum).
Kivide vahele sobivad • sirplehine kiviürt (Woodsia polystichoides),
• himaalaja adiantum (Adiantum venustum).
Niiskesse kohta sobivad teiste hulgas
• hariliku naistesõnajala (Athyrium filix-femina) sordid,
• suga-sõnajalg (Dryopteris cristata),
• pärljalg (Onoclea),
• osmundad (Osmunda),
• harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris).
Mõõdukalt niiskesse paika sobivad
• roodjalad (Blechnum).
(Allikas: A. Kaljuste, sõnajalgade kasvataja)
Kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli.
Kasvukoht
Niiske pinnasega poolvarjuline kasvukoht, mis on tuulte eest kaitstud. Kergelt happeline huumusrikas muld.
Sõnajalgtaimed:
varvas-adiantum (Adiantum pedatum 'Imbricatum'), 40-60 cm kõrguseks, leheroots on tume ja läikiv, lehelaba lehvikjas ning sõrmjagune. Suvehaljad lehed moodustavad tiheda puhmiku. Varvas-adiantum sobib hästi varjulisse ja kuiva kohta.
keel-raunjalg (Phyllitis scolopendrium) `Crispum` 30-50 cm läikivad, nahkjad igihaljad leht
need on terve servaga süstjad lihtlehed, mis kasvavad kimbu või lehtrina kuni 60 cm pikkuseks. Talvine lehestik asendub kevadel uuega. Risoom on lühike või lühiroomav.
Eesti kliimas on keel-raunjalg osutunud suhteliselt vastupidavaks, katet vajab ta vaid külmal lumeta talvel.
ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum) kõrgus 75 cm
Puhmikuline. Püstise kasvuga. Talvehaljas. Suurte läikivate ja tumeroheliste lehtedega. Sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline või ka lubjarikkam huumusrikas muld. Poolvarjuline kasvukoht. Lumeta talvel vajab kerget katmist.
Nipponi naistesõnajalg `Metallicum`(Athyrium nipponicum) kõrgus 30-50 cm, laius 60 cm
Risoomi harunemisel moodustab tiheda puhmiku. Heitlehine. Tume lillakaspunane leheroots ja rohelise-hõbehallikirjud sulglehed. Sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline huumusrikas muld. Poolvarjulises kasvukohas vajab varju vaid keskpäevase päikese eest. Talub ka pidevat varju, kuid lehevärvid on erksamad valgusrikkamas kohas.
.jpg) |
| Sõnajalad ja kõrrelised fotokollaaz |
Kõrrelised
maohabe `Nigrescens` (Ophiopogon 'Nigrescens') kõrgus15-25 laius 50 cm
Madala kasvuga, puhmikuline. Lehed rihmjad, kooldus, väga efektsed, peaaegu mustad, 10-35 cm pikkused. Suvel õitseb valgete või violetse tooniga kellukjate õitega, mis on lühikeses kobaras. Marjad kerajad, lihakad, sinkjas-mustad. Päikeseline või poolvari. Tähtis on see, et taimele ei langeks otsesed päikesekiired, vastasel juhul võib taim mitte õitseda. Muld nõrgalt happeline, niiske, hea drenaažiga, huumuseline.
varvastarn `Variegata` (Carex ornithopoda )kõrgus 5-20 cm laius 20 cm
Tihe puhmikuline. Rohelise-valgetriibulised kaardus lehed. Õitseb mai algul. Eelistab parasniisket kuni niisket huumusrikast ja lubjalembest mulda. Päikseline kuni poolvarjuline ,tuulte eest kaitstud kasvukoht.
Püsililled
aedkurekell (Aquilegia)Kuni 45 cm kõrguseks kasvav kurekell õitseb
 |
| Aedkurekell |
astilbe (Astilbe) `Colour Flash`(kirju) , Astilbe 'Rock and Roll' (valge) kõrgus kuni 40-60 cm Õitseb VII-VIII Kõrgekasvuline, kompaktne puhmikuline. Unikaalne lehtede värvus - terve vegetatsiooniperioodi on puhmas lehed tumerohelise ja purpurpunase variatsiooniga, mille taustal olevad heleroosad õied vaid täiendavad puhma dekoratiivsust. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edukalt ka varjus, ei talu liigniiskust ega läbikuivamist.
hõlmine tiarell (Tiarella )'Pink Skyrocket'
Kõrgus 25-30 cm, laius 20 cm, õitseb juulis-augustis heleroosade õitega. Eelistab parasniisket, varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja viljakat mulda.
.jpg) |
| Fotokollaz sõnajalad, kõrrelised, püsikud |
Kasutatud allikad:
http://www.jt.ee/1180872/varjulise-aiasopi-teevad-nagusaks-sõnajalad
http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed
http://www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/index.html
ttp://www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/kattekold.html
Kasutatud foto allikad:
http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html
http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/millega-torjuda-poldosja?id=24088779
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/ophiopogon_nigrescens_maohabe_nigrescens.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/carex_ornithopoda_variegata_varvastarn_variegata.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/s%C3%B5najalad.html
https://www.aiasober.ee/tooted/new-2015/36
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=276&cid=121&cgid= astilbe
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aed-kurekell aedkurekell
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/astilbe_colour_flash_astilbe_colour_flash.htmlastilbe
http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=152&lang_id=et&sid=b5655ada5c471ef75390c5c1fbf9b22e&nocache=1301929879
