Murulauk Allium schoenoprasum L.
 |
| Allium schoenoprasum L. Foto allikas: wikipedia |
Liigi ladinakeelne nimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest schoinos ('kõrkjas') ja parson ('sibul').
Päritolu Aasia ja Euroopa. Märgid selle maitsetaime kasutamisest ulatuvad 5000 aasta taha. Vanas-Hiinas tunti murulauku juba 3000 aastat tagasi. Murulaugu täpse päritolumaa kohta andmed puuduvad, kuid niihästi Hiinas kui ka Euroopas on leitud märke selle taime kasutamisest rahvameditsiinis juba tuhandete aastate eest. Toiduks hakati murulauku laiemalt tarvitama alles keskajal ning siis sai alguse ka murulaugu kasvatamine, varem oli lepitud loodusest korjatuga. Tänapäeval on murulauk maitseköögiviljana väga populaarne.
Eestis kasvab murulauk metsikult Põhja- ja Lääne-Eesti rannaniitudel, aedades kasvatatakse teda nii maitseköögiviljana kui ka iluaia ääristus- või raamtaimena.
Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja kuivades kadastikes kasvab madalakasvuline murulaugu teisend (A. schoenoprasum var. alvarense), mida toidutaimena tavaliselt ei kasvatata. Leherohkemad ning suuremakasvulisemad on aga murulaugu teisendid A. schoenoprasum var schoenoprasum ning A. schoenoprasum var sibiricum.
 |
| Kaarma tagaküla, Väike-Maarja. Madalakasvuline murulaugu teisend. Foto allikas: https://sites.google.com/site/pandiverepolisedtaimed/murulauk |
Legende ja uskumusi Vanad roomlased uskusid, et murulauk leevendab päikesepõletust ja kurguvalu, ka pruugiti seda liigse vedeliku väljutamiseks ja vererõhu alandamiseks. Mustlased kasutasid murulauku abivahendina tuleviku ennustamisel, ümber maja riputatud kuivatatud murulaugukimpudelt aga loodeti kaitset niihästi haiguste kui ka kurjade vaimude vastu.
Vanad eestlased seevastu soovitasid kasutada seda taime meestel. Meesterahvad söövad murulauku ja soonerohtu haiguse vasta. Mõjuda meesterahva peale suguihaliselt ärritavalt. Kas naisterahva peale ka mõjub, põle kuulnud. Seemned “viidikate” - solkmete vastu. Nohu korral pandi peenendatud murulauka ninna. Tehti sitsiriide suitsu ninna tõmbamiseks.
Välimus
Morfoloogiliselt kirjeldatuna on murulaugul püstine vars ja 1–2 õõnsat ruljat 15–30 cm pikkust lehte. Lühiraolised lillad õied moodustavad tiheda tipmise keraja õisiku. Õisik koosneb 10–30 õiest ja on enne avanemist ümbritsetud paberitaolise kandelehega. Seemned valmivad suvel ja viljaks on kupar. Sibulad on sihvaka koonuse kujulised, 2–3 cm pikad ja 1 cm laiad ning kasvavad juurest välja suure puhmana.
Mõningaid toitude maitsestamiseks kasutatavaid taimi nagu till, petersell, seller, sibul, küüslauk ja murulauk loetakse üldjuhul köögiviljade, mitte maitsetaimede hulka. Välimuselt pigem tagasihoidlik, meenutab murulauk tihedat kitsaste lehtedega puhmast. Taime välimust peegeldab osaliselt ka murulaugu teaduslik ladinakeelne nimetus, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest schoinos – kõrkjas ja prason – lauk. Kaudne sarnasus saab olla vaid välimuses, aga mitte suuruses.
Bioloogiliselt olemuselt on murulauk sibultaimeline püsik, kes võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Sibulad on tillukesed, kõigest 3–9 mm läbimõõdus, sageli on mitu sibulat omavahel seotud. Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars, millest omakorda lähtuvad paar pikka, kitsast ja seest õõnsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvapärases kõnepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid, siis eemalt vaadates meenutab murulauk väikest mätast.
Juunis-juulis kujunevad sellel taimel tihedad kerakujulised õisikud, mille värvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar, seemned on suhteliselt väiksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Murulauku hinnatakse just maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest õõnsad lehed kuni 30 cm pikkusteks. Murulaugu sordid erinevadki üksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jämeduselt.
 |
| Foto allikas: Wikipedia |
Omadused
Toiduks pruugitakse murulaugu maapealset osa ehk peeneid torujaid lehti. Need on nii tali- kui suvibula omadest mahedamad ka märksa enam kuivainet, B-grupi vitamiine ja C-vitamiini. Mikrotoitainetest peaks rõhutama suurt rauasisaldust. Võrrelduna hariliku sibulaga sisaldab murulauk mõnevõrra rohkem C-vitamiini, provitamiini A ja B-rühma vitamiine. Murulauk mõjub muuhulgas söögiisu tõstvalt ning seedimist ja vereloomet soodustavalt.
Teistest põhitoitainetest on murulaugus kõige rohkem 100 g kohta :
- vesi 92%
- süsivesikuid 3,8 g
- seejärel valke 2, 8 g
- minimaalselt rasvu (kõigest kuni 0,5%)
- kiudaineid 2,1 g
Lõhna ja maitseomadused
Ehkki kõikidel laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, väljendub see murulaugul suhteliselt nõrgalt. Ka lõhn on murulaugul tunduvalt vähem vängem võrreldes teiste tuntud laukudega. Murulaugus on vähesel hulgal väävlit sisaldavaid lenduvaid eeterlikke õlisid, mis annavad sellele maitsetaimele ikkagi selgelt iseloomuliku lõhnavarjundi.
Murulaugu tagasihoidlikkust maitse- ja lõhnarindel tunnistab ka fütontsiidide suhteline vähesus. Fütontsiidid on lenduvad ühendid, millel on mikroobe hävitav toime. Termin fütontsiid tuleneb kreekakeelsest sõnast phyton – taim ja ladinakeelsest sõnast caedo, mis tähendab tapmist. Mikroobivastaselt toimelt jääb murulauk sibulale ja küüslaugule paraku alla. Suurtes kogustes on murulauku rahvameditsiinis kasutatud nii seedeprotsesside soodustajana kui ka liigkõrge vererõhu alandajana. Et murulaugu lehtedes leidub mitmeid ekstraktiivaineid, mis soodustavad seedenõrede eritumist, siis on sellel taimel ka mõningane isutõstev toime.
Kõige maitsvamad ja õrnemad on noored, umbes 15 cm Sage lehtede lõikamine ergutab noorte lehtede arengut ja kasvu ning need on tunduvalt mahlakamad. Kvaliteetsed murulauguvarred on karged ja erksa tumerohelise värvusega. Külmkapis toidukilesse pakitud murulaugu maitseomadused säilivad paar-kolm päeva, pikemaks säilitamiseks võib varred peenestada ja väikeste portsjonitena külmutada.
Mina olen murulauku säilitanud sügavkülmutatuna nii, et hakin ta peeneks ja panen jääkuubiku tegemise vormidesse, valan üle puhta veega ning sügavkülmutan. Kuubikud pakin sulguriga kilekotti ja nii saab murulaugukuubikuid portsjonite kaupa toidule lisada.
Kvaliteetsed pealsed on värsked, puhtad, närbumata ja vigastusteta ning kuni tippudeni tumerohelise värvusega. Et murulaugu lehtedes on rohkesti vett (ligi 90%), siis on ka mõistetav, miks need kuivas ja soojas kiiresti närbuvad. Mõned päevad saab pealseid säilitada jahedas ja niiskes hoiukohas, näiteks külmkapi tavariiulitel eelnevalt kergelt niisutatud paberümbrises, mis omakorda on lahtisesse kilekotti pandud. Murulauku saab ka soolata, kuid see säilitusviis vähendab murulaugu aroomi ja maitset ning nullistab taime kaaliumirikkusest tulenevad plussid. Tunduvalt säästvam säilitusviis on murulaugu lehtede sügavkülmutamine.
KasvataminePäikesele avatud huumusrikka substraadiga peenral edeneb ta ideaalselt.
Murulauk pole nõudlik ja edeneb igasugusel aiamullal, võimaluse korral eelistab aga vähehappelist ja kerget liivsavimulda. On tundlik kõrge pinnasevee suhtes ega kasva hästi seisva veega aladel. Kasvatamisel tuleks vältida vaid neid kohti, kuhu kogunevad liigsed sademeteveed, liigniiskes kohas hukkub murulauk kiiresti ning ei pea talvepakasele vastu. Armastab päikesepaistet, kuid rahuldub ka poolvarjuga. Taim on täiesti pakase- ja talvekindel.
Saaki saab peenras kasvavalt murulaugult ainult nädal hiljem kui talisibulalt – seega varakevadel, kui C-vitamiini puudus on eriti tuntav. Varred tuleks maha lõigata noa või kääridega umbes 2–3 cm kõrguselt maapinnast. Mida sagedamini taime pügada, seda õrnem ja maitsvam on saak. Unustatud puhmad putkuvad kiiresti ja ehivad end dekoratiivsete õitega. Seepärast tuleb aedviljana kasvatatavaid taimi regulaarselt pügada, isegi kui otsene kasutamisvajadus puudub.
Kevadel ja sügisel taime ümber lisatav sõelutud kompostimuld tõstab mullaviljakust. Et soodustada äralõigatud pealsete asemele uute ja mahlaste kasvu, tuleks taimi kastmisega ergutada.
Murulauku kasvatatakse eelkõige maitsetaimede peenras. Kuid oma kauni välimuse ja roosakas-lillakat tooni õienuttide tõttu sobib ta hästi ka püsikute peenraisse, kus ta õitseajal hea meetaimena meelitab ligi mesilasi. Seal võib ta olla nii peenra ääristajaks kui moodustada nägusaid gruppe. Kes ei põlga ära murulaugu spetsiifilist lõhna, võib toredaid õisi ka vaasi korjata, vaasis seisavad nad võrdlemisi hästi.
Ta on suurepärase kahjurite vastase toimega, peletades maakirpe ja täisid. Murulaugu juuresolek aitab tõrjuda niisuguseid taimehaigusi nagu jahukaste ja sõstrarooste.
 |
| Murulauk sort ` Chemal` Foto allikas: Seemnemaailm.ee |
Murulauku paljundatakse nii generatiivselt seemnetega kui vegetatiivselt põõsa jagamise teel. Ühel kohal võib murulauk kasvada 4-5 aastat. Selle ajaga on puhmik kasvanud piisavalt suureks, et teda jagada. Jagamiseks ja paljundamiseks on parim aeg varakevad, mil murulauk alles alustab oma kasvu. Istutamisel jälgida, et taimed saaksid samale sügavusele kui nad enne kasvasid. Peale istutamist kasta taimi korralikult ning multšida sõelutud kompostimullaga. Kui tingimused sobivad, annab murulauk sageli ka iseküvi (eeldusel, et taimel lastakse õitsema minna).
Varajaseks kevadiseks saagiks külvatakse oktoobris- novembris; suvisesse saagi saamiseks märtsist maini. Külvatakse ridadena 1 cm sügavusele, jättes ridadevaheliseks kauguseks 20 cm. Pideva saagi saamiseks külvatakse mitu korda 2-3 nädalaste vahedega. Vajab regulaarset kastmist. Saaki koristatakse vastavalt lehtede kasvamisele. Ühekordse saagi korjamisel tõmmatakse taim tervenisti maa seest välja, mitmekordsel saagi korjamisel lõigatakse lehed maapinnalt 1,5-2 cm kõrguselt.
Külvinorm 100-250 taime 1m2-le.1000 seemet kaaluvad 1,2-1,4 g.
Ühes grammis on 715-830 seemet.
Weight per 1000 seeds = 1,2-1,4 g.
Number of seeds in 1,0 g = 715-830.
Vegetatsiooniperioodi jooksul haruneb kiiresti, seepärast harvendatakse põõsaid iga-aastaselt 10-15 cm vahedeni. Eemaldatud taimed kasutatakse kas toiduks või kasutatakse paljundamiseks ja istutatakse uude kohta (varakevadel või suve lõpus). Väljakaevatud põõsastel kärbitakse juuri 1/3 ulatuses, lehed lõigatakse 5-6 cm kõrguselt. Esimest korda lõigatakse lehti enne õitsemist. Esimesed õisikuvarred ilmuvad 2-3 nädalat peale lehtede kasvama hakkamist. Nad lõigatakse koos lehtedega, ka õisikuvarred on mahlased.
Kasutamine toidus
Murulaugu tagasihoidlik lõhn ja maitse on paljude toitude maitsestamisel pigem eeliseks kui miinuseks. Väga hästi ilmnevad murulaugu maitse-, lõhna- ja garneerimisomadused segatult erinevatesse külmadesse kastmetesse ja määretesse, näiteks koosluses hapukoore, võidejuustu, majoneesi ja võiga. Edukalt täiendab ja kaunistab murulaugulisand pasta- ja kalaroogasid, kodujuustu, kohupiima- ja munatoite. Maitse- ja lõhnamahedikuna on murulauk oodatud külaline ka paljudes salatites. Eriti hästi sobivad sellised salatid nendele, kellele sibul liiga vänge on. Murulauku võib söögiks veelgi lihtsamalt kasutada – pealsed peeneks hakkida ja võileivale roheliseks katteks panna. Arvestada tasuks sedagi, et kuumroogadele tasub murulauk alati lisada alles pärast kuumtöötlust, vastupidiselt talitades ei jää tagasihoidlikust lõhnast ja maitsest suurt midagi järele.
Murulaugu maitset rõhutavad eriti tugevalt hapukoor ja või. Suhteliselt maheda maitselisena sobib murulauk peaaegu kõikide salatide maitsestamiseks ja muidugi ka kaunistamiseks. Kuumroogadele, kui vähegi võimalik, tuleks murulauk lisada alles serveerimisel. Nimelt hävitab kuumutamine suure osa peidetud väärtustest ja nõrgendab mõnevõrra ka maitset, roheliste täpikeste atraktiivsus säilib siiski suurepäraselt.
Retseptiks kerge ja maitsev salat, mis sobib paljude roogade lisandiks. Toiduained ja maitseroheline tükeldada, koostisained oma vahel kokku segada ja valmis ta ongi. (Retsepti päritolu, AS Tere)
Murulaugu-redise salat
 |
Foto allikas:AS Tere |
0,5 tk pikk kurk
till, sool
Tere kodujuust 4,0% 400 g,
Tere hapukoor 20% maitse järgi
redis 10 tkmuna 5 tk
1 peotäis murulauku
Kasvatamine toas
Kui aastaid tagasi oli värske murulaugu hankimine varakevadel probleemne, siis praegu sellega muret ei ole. Potimurulaugu ostja saab küll kohe täisväärtusliku taime omanikuks, kuid peab selle maitsetaime hooldamisel arvestama ka mitmeid reegleid. Poodides müüakse maitsetaimi väga väikestes pottides, mis soojas toas ülikiirelt läbi kuivavad. Kastmissagedus, mis kehtib suurte potitaimede puhul, pole väikeses potis murulaugule piisav. Ära kuivamise vältimiseks tasuks murulauk võimaluse korral suuremasse potti ringi istutada.
 |
| Murulauk poest ostetuna Foto allikas: Grüne Fee |
Viimane tegevus annab veel teisegi eelise taime hoolduses, sest aiandites kasvatatud taimed saavad suure osa vajalikest toiteelementidest vesilahustena ning mullakoguse suurendamine aitab sedagi probleemi lahendada. Ka saagi koristamisel ei tasu väga hoogu minna, sest lehti lõigatakse taimelt siiski järk-järgult, aga mitte põhimõttel – kõik korraga maha. Taime edasise kasvu huvides ei tasuks rohelust ka päris mullapinna tasandil pügada, vaid jätta vähemalt paar sentimeetrit alles. Kevadilmade soojenedes tasub potis kasvav murulauk aiamaale istutada. Sügisel on võimalik ka vastupidine tegevus, taim potti tagasi istutada, kuid arvestama peab seda, et sügistalvine tubane taimekasvatus nõuab piisavalt valgust, samuti ühtlast niiskus- ja temperatuurivahemikku.
Talvel saab murulauku üsna lihtsalt toas aknalaual ajatada. Kõige paremini sobivad selleks kaheaastased puhmikud, mis tuleks sügisel aegsasti potti istutada ning looduslike tingimuste matkimiseks lasta enne tuppatoomist läbi külmuda.
Kasutatud allikad:
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13DE5/
http://ideesahver.ee/aed/19115/
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11891
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/tervislik-ja-ilus-murulauk?id=64360753
http://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1046_1031.html
https://sites.google.com/site/pandiverepolisedtaimed/murulauk pilt metsilkult kasvavast murulaugust
"Maailma toiduained ", TEA, 2009
Fotode allikad:
https://sites.google.com/site/pandiverepolisedtaimed/murulauk
"Allium schoenoprasum Estonia 2009". Epp – Üleslaadija oma töö / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons -
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Allium_schoenoprasum_Estonia_2009.jpg#mediaviewer/File:Allium_schoenoprasum_Estonia_2009.jpg
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11891 http://www.grynefee.ee/tooted/action/show_product/product_id/12/ "Allium schoenoprasum a1". Jerzy Opioła http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Allium_schoenoprasum_a1.jpg#mediaviewer/File:Allium_schoenoprasum_a1.jpg
https://www.tere.eu/et/retseptid/suupisted/mundris-kartul-kodujuustu-ja-murulauguga
