Blogi kommentaar



Naeris Brassica rapa subsp. rapa
 Foto:http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2

Ülesandeks oli tutvuda ühe kursusekaaslase tööga ning kirjuta tema blogisse, kommentaarina tekkinud mõtteid loetu kohta. Tuua välja töö tugevused ja teha ettepanekuid selle täiustamiseks.

Lugesin järgmist blogi:

http://ahvileivapuu38.blogspot.com/2015/02/koogiviljad-ja-maitsetaimed.html?showComment=1425119080990#c4162068511392205275

Minu kommentaar:
Mulle meeldib, et tekstis on välja toodud kõik oluline, mida võiks naerise kohta teada, enne kui asuda teda ise kasvatama. Hea, et on lisatud pildimaterjal, mis annab teavet naerise erinevatest sortidest. Lugedes kirjeldust naerise kasulike mõjude kohta tervisele, tuli endalgi tahtmine seda köögivilja kasvatada:) Lisada oleks võinud ehk teavet naerise säilitamise osas.
Maitsetaime kirjeldus oli ülevaatlik. Lisada võiks ehk rohkem infot basiiliku seemnete toiduks kasutamise osas.

Vürtsbasiilik- maitsetaim

Vürtsbasiilik Ocimum basilicum L.
Vürtsbasiilik on üheaastane rohttaim, mis kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi,  huulõieliste sugukonda, basiiliku perekonda.

Foto allikas: Wikipedia

inglise k basil

rootsi k  basilik

soome k  basilika

saksa k basilikum

 

Päritolu

Vürtsbasiilik on Indiast pärit tugeva lõhnaline taim. Indias, kust taime arvatakse pärinevat, peetakse basiilikut pühaks taimeks, teda istutatakse templite sissekäikude juurde ning ohverdatakse jumalatele. Basiiliku jäänuseid on leitud ka Egiptuse püramiididest. Itaalias ja Kreekas on basiilikut peetud kuningate ürdiks ning rõõmu ja õnne sümboliks. Teda kasutatakse palju Vahemere maades, Tais, Vietnamis , Laoses.
Basiilikuks kutsutakse mitmeid vürtsbasiiliku kultivare, sugulasliike ja ristandeid. Näiteks on levinud Tai basiilik (Ocimum basilicum var. thyrsiflora) ja sidrunbasiilik (Ocimum × citriodorum), mida kasutatakse Aasias.
Seda 15-40 cm, erinevatel andmetel isegi 60 cm kõrguseks kasvavat taime on umbes 60 liiki. Maitse erineb liigiti ning võib meenutada sidrunit, nelki, jasmiini, aniisi jne.
 Omadused
Basiiliku värskendavas, kuid soojas maitses ja aroomis domineerib vürtsnelk, kuid taime rohketel alaliikidel võib olla aniisi, tüümiani või kaneeli, aga ka sidruni või mõne muu puuvilja aroom ja maitse.

Vahemereäärsetes maades on basiilikut kasutatud ka ravimtaimena, peamiselt seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatult ergutamiseks. Basiilikut võib tänapäeval leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite (nt Broncholytin) koosseisus, kosmeetikumide ja parfüümide tootmisel asendavad basiiliku eeterlikud õlid populaarset reseedalõhna. Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku, suu limaskestale tekkinud haavandi paranemist kiirendab.

Toiteväärtus 2g (ehk 1 tl) kohta kuivatatult:
Kaalium 48 mg
Kaltsium 30 mg
Raud 0,5 mg
Fosfor 7 mg
Magneesium 6 mg
C-vitamiin 1 mg
A-vitamiin 43,3 TÜ

Kasvatamine

Basiiliku kasvatamine on lihtne – ta tahab kasvamiseks valgust, soojust ja ei salli tuult. Vajab sooja kasvukohta, huumusrikast ja vett hästi läbilaskvat mulda.
Kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° juures ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. 

Ettekasvatamine pottides

• Taimed saavad istutuskõlblikuks umbes viie nädalaga, õige aeg külvamiseks märtsi lõpus – aprilli algul.
• Tilluke seeme tahab idaneda valges, mitte  katta mullaga. Külvile võib panna õhukese kihi liiva.
• Seeme tärkab ühe-kahe nädalaga.
• Pärast esimeste pärislehtede ilmumist pikeerida taimed eraldi kasvupottidesse.
• Kui on kasvanud kaks-kolm lehepaari, näpistada latv ära, et taim hakkaks harunema.

Logi sisseLogi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Logides sisse Facebooki konto kaudu ja sidudes selle oma digikontoga, oled edaspidi automaatselt sisse logitud. Logides sisse Twitteri konto kaudu ja sidudes selle oma digikontoga, oled edaspidi automaatselt sisse logitud. Logides sisse Google’i konto kaudu ja sidudes selle oma digikontoga, oled edaspidi automaatselt sisse logitud. eID - logi sisse e-posti aadressiga võii Delfi ID-ga

Pea mind meeles

Istutus avamaale juuni alguses, külmaõrn, taimetihedus 30 x 25 cm. Vajab kerget, sooja ja rammusat mulda. Võrseid kogutakse enne õitsemist ja kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult.Õige kuivatamise korral muutub vürtsbasiiliku lõhn märksa tugevamaks. Maitsetaimena kasvatatakse väikese- ja suure lehelist ning lusikakujuliste lehtedega basiilikut. Väikeseleheline basiilik on kõige vürtsikam, loorberit meenutava lõhnaga. Kuivatatud basiilikust on ka näiteks kreeka basiilik tugevama maitsega, kui hispaania oma. Lõige 5-6 cm kõrguselt maapinnast, kordussaak augustis.

1000 seemne mass 0,9...1,7 g.
Idanevus säilib 4...5 aastat

Basiliku sordid:
Parim on basiilik värskena. Basiilikuid on väga palju vorme ja sorte, lehed võivad olla suured või väikesed, rohelised, punased või violetsed, siledad või käharad.
Peaaegu iga sort on isesuguse maitse ja lõhnaga: ühel aimub selgelt sidrunit, teisel kaneeli, kolmandal aniisi. Leidub loorberi-, muskaadi-, mentooli-, kampri- ja nelgilõhnalisi (maitseaine) basiilikuid.
Suurte lusikakujuliste lehtedega vürtsbasiilikut (Ocimum basilicum) kasvatatakse kõige rohkem, sest ta on mahedama maitse ja lõhnaga ning annab suurema lehesaagi. See on parim basiilik pesto tegemiseks. Sorte: ‘Basil Sweet’, ‘Genovese’.

• Vürtsbasiiliku punaste ja violetsete lehtedega sordid on väikeselehelised, kuid neil on väga tugev lõhn ja maitse. Eriti hästi sobivad maitseäädika tegemiseks. Värvikad lehed sisaldavad vähivastast pigmenti antotsüaani. Sorte: ‘Purpurascens’, ‘Osmin’, ‘Opal’, ‘Rubin’, ‘Basil Red’.
• Kaneelbasiilik ‘Cinnamon’ on aretatud samuti vürtsbasiilikust. Tugev kaneelilõhn säilib ka kuivatatult. Sobib eriti hästi vürtsikate roogade, magustoitude, jookide ja õunahõrgutiste juurde.
• Sidrunbasiilik (O.× citriodorum) on väiksemate heledamate lehtedega. Ilusa lehestiku tõttu sobib hästi aiavaasi ja rõdukasti. Sidruni lõhn ja maitse on nii lehtedel kui õitel. Sobib kala- ja magustoitude juurde ning tee valmistamiseks.
• Püha basiilik ehk tai basiilik ehk tulsi (O. tenuiflorum) on India kultustaim. Ilusa välimuse ja kasvukujuga. Nelgilõhnalistest lehtedest saab kosutavat teed. Lisage voki- ja taipärastele roogadele.

Vürtsbasiiliku mustjaspunaste lehtedega sort ‘Purpurascens’. Foto: Kaja Kurg.

Basiiliku säilitamine
Basiilik on ainus meil kasutatav maitsetaim, mille maitse ja aroom muutuvad kuivatamisel täiesti teistsuguseks ning kaotavad palju oma eripärast. Ka külmutamisel saavutatud tulemust ei pea vähemalt itaallased kuigi rahuldavaks. Kui aga soovite katsetada, võite lehed koos vähese veega püreeks töödelda ning külmutada saadud segu jääkuubikurestis või shokolaadikarbi süvendites. Külmunud kuubikuid säilitage karbis või minigrip-kotis. Pange kuubikud kastmesse või supisse külmunud kujul; õige doseerimine kujuneb kogemuse põhjal.
Parimaks peavad itaallased säilitusviisi, mille puhul tuleb lehed laduda tihedalt purkidesse kihiti peene soolaga ning täita vaba ruum oliiviõliga; säilitamine peab toimuma külmkapis. Eriti hästi sobib see segu pestokastme valmistamiseks ning vinegrettkastme maitsestamiseks. Kuivatada tuleb varjus ja säilitada õhukindlalt, suletavas tumedas klaasist anumas. Valguse ja niiskuse mõjul kaotab kuivatatud basiilik oma maitseomadused üsna ruttu.
 

Kasutamine
Basiiliku maitse- ja lõhnabukett on tagasihoidlik ega varjuta teisi. Seetõttu sobivad selle taime kõrvale mitte ainult Vahemere maades nii soositud juust, tomat ja küüslauk, vaid ka paljud muud toiduained. Tagasihoidlik võiks basiilikuga olla ahjupraadide maitsestamisel, kuid kartuli, kala, seente, segasalatite, hakklihakastmete ja muidugi pastaroogade puhul võib maitsestamine olla julgem. Suurepärase maitse annab basiilikuoksake ka toiduõlile ja naturaalsele äädikale. Kuumadele roogadele lisage basiilik alles taldrikus või pärast anuma pliidilt tõstmist. Parimaks näiteks basiiliku maitse- ja lõhnaomadustest on maailmakuulus pestokaste.

Seemnete kasutamine

Vürtsbasiiliku seemned
Foto allikas: sojapood.ee

Vürtsbasiiliku seemned on musta värvi, väiksemad kui riisiterad ja natuke suuremad kui chia seemned.
Basiiliku seemned sisaldavad rohkem valku ja vähem kaloreid ning lipiidide võrreldes goji marjade ja chia seemnetega.Tänu suurele kiudainete sisaldusel tekitavad nad täiskõhutunde pikaks ajaks ning vähendavad mürkide imendumist soolestikus.
100g vürtsbasiiliku seemneid sisaldab:
Energia: 975 kJ / 233 Kcal
Valgud: 23 g
Süsivesikud: 48 g
Rasv: 4 g
Vitamiin A: 744IU
Vitamiin B6: 1.34mg
Vitamiin E (alfa-tokoferool): 10.7mg
Vitamiin K: 1714.5 mcg
Vitamiin B1: 0.08 mg
Vitamiin B2: 1.2mg
Vitamiin B3: 4.9mg
Vitamiin B5: 0838 mg
Vitamiin B9: 310 mcg
Betaiine: 16.1 mg
Kaltsium:2240 mg
Raud: 89.8 mg
Magneesium: 711 mg
Fosfor: 274 mg
Kaalium: 2630 mg
Naatrium: 76 mg
Tsink: 7.1 mg
Vask: 2.1 mg
Mangaan: 9.8 mg
Seleen: 3 mcg

Basiiliku seemnete ehk tukmaria kasulikud omadused:

• Seemnete leotamisel tekkiv geel on pehmendava ja rahustava toimega limaskestadele. Lisaks leevednab kõhulahtisust ja kõhukinnisust.
• Basiiliku seemneid võib kasutada söögiisu vähendajana dieedil olles või paastuajal. Seemned sisaldavad vähe kaloreid kuid on toitainerikkad.
• Vürtsbasiiliku seemned on sarnased chia seemnetele. Ka basiiliku seemned aeglustavad kehas süsivesikute ümbertöötlemise protsesse,  mis aitavad hoiab kauem täiskõhu tunnet.
• Vürtsbasiiliku seemned aitavad eemaldada mürke soolestikust ja hoiavad eemale südamehaigusi alandades kolesteroolitaset veres.
• Lisaks hoiavad nad eemal hingamisteede haigusi, leevendavad stressi ning on tõhusad naha infektsioonide ravis (Allikas: sojapood.ee)

Seemnete kasutamine toidus
Võite segada müslisse, jogurtisse, salatitesse smuutidesse või suppidesse.
Hästi sobivad ka leiva-, saia- või koogitaigna sisse segada.
Mõningates retseptides sobib neid kasutada ka kui muna asendajaid.
Hoidke kuivas ja jahedas kohas.


Algmaterjal poest või turult
Basiilik sobib ideaalselt ka toas kasvatamiseks.
Toas kasvatamist taluvad murulauk, pune, majoraan, rosmariin, petersell, sidrunmeliss, basiilik ja veel mitmed muudki potiürdid.
Edasikasvatamiseks valida võimalikult madalad ja jässakad taimed, mis pole veel välja veninud, taluvad ümberistutamist paremini, kasvavad kiiremini laiusse ja näevad kohe algusest peale kenamad välja. 

Basiilik poest ostetud potis. Foto: Grüne Fee

Plastpottides taimi kasta koju jõudmisel.
Lõigata plastpott kääridega lahti ja võtta ettevaatlikult taime ümbert ära.

Kärpida närtsinud ja rikutud lehti ning lühendada väga pikki juuri kääridega.

Jagada puhmas ettevaatlikult, juuri võimalikult vähe kahjustades, mitmeks osaks. Väga tiheda puhma puhul istutada taimed kas mitmesse potti või valige välja tugevamad ja elujõulisemad. Kuna väga tihked taimepuhmad võivad väikesteks osadeks jagamisel puruneda, võib taimed alguses istutada väikeste kimpudena.

Pärast juurdumist võib üleliigsed taimed väikeste teravate kääridega ettevaatlikult kuni juureni ära lõigata. 

Pange savipoti põhja kiht jämedat kruusa, kergkruusa või suur keraamiline potikild, kumer pool ülespoole, et kastmisvee ülejääk saaks nõrguda poti alaossa ega hakkaks juuri mädandama. Selle nn drenaazhi peale pange liivasegust kohevat mulda ning asetage sellele taimed nii, et muld muld kataks sama kõrgelt kui algses potis.
Täitke kogu vaba ruum mullaga, ärge aga vajutage seda kätega kinni, nagu te tavaliselt teete vana mullapalliga toataimede ümberistutamisel. Tihendage pinnas hoopiski rohke, kuid aeglase kastmisega ning kui muld selle tagajärjel on ise kokku vajunud, lisage vajaduse järgi uut mulda.

Kui taimed on istutatud, vajavad nad paar nädalat aega kohanemiseks ja juurdumiseks. See tähtis protsess peab tingimata toimuma otsese päikesepaiste eest varjatult. 

Saagikorjamine Umbes nädal pärast esimeste uute võrsete ilmumist võite taimelt korjata esimest saaki. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on taime seisukohalt mitte ainult soodne, vaid isegi vajalik lõigata või murda mitte üksikuid lehti, vaid ikka terve oksake või võrse korraga. Siis ei pea taim raiskama energiat palja ja kasutu varre elushoidmiseks, vaid saab täielikult pühenduda uute võrsete kasvatamisele.


Midagi huvipakkuvat!
Liguuria on kitsas rannikuriba mägede jalamil. Läänepoolne Liguuria Riviera Ponente nime all tuntud rannik ulatub kitsa lauge rannaribaga välja kuni Prantsusmaa piirini, Riviera Levante on aga metsikum ja järsemate kallastega. Nende kahe piirkonna vahel asub maakonna keskus Genova. Liguuria jaguneb 4 provintsiks, kokku elab seal 1 616 000 milj inimest (2010) 5420 ruutkilomeetril.

Basiilik on Liguuria üks esinduslikumaid ja tüüpilisemaid põllukultuure ning traditsionaalse kokakunsti sümbol. Liguuria sisemaa pinnast ja kliimat iseloomustab basiiliku kasvatuseks soodne mikrokliima, tulenedes

Liguuria maakonna asendikaart Itaalias
Allikas: Wikipedia

abiootiliste (pinnas, temperatuur, vesi, valgus, tuul) ja biootiliste faktorite (loomsed ja taimsed organismid) erilisest seosest ja vastastikusest mõjust, mis avaldub üksnes selles piirkonnas. Liguuria kliimatingimused, millele on iseloomulik intensiivne päikesevalgus ka talveperioodil, temperatuur, mis harva langeb alla 10 °C, ning pidevad mahedad õhuvood, sulanduvad ühtlaselt pinnase keemiliste ning füüsikaliste omadustega ning põlluharijate tehniliste teadmiste ja traditsioonidega, mistõttu luuakse lõpp-produkt, mille lõhnaomadused ei sarnane teistes piirkondades toodetud basiiliku omadega. Pesto genovese põhikomponendiks on basiilik, mis pärineb traditsiooniliselt Liguuria regiooni Türreeni mere äärsetelt nõlvadelt, ning milles avalduvad valmistamiseks nõutavad organoleptilised omadused nagu piparmündilõhna täielik puudumine, väga intensiivne ning meeldiv aroom. 

Kasutatud allikad:
http://toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/maitsestamine/klassikalised_vürtsid/13DF6/
http://www.sojapood.ee/toode/basiiliku-seemned/foto seemnetest
http://www.aiandus.ee/sort2_o.php?id=25
http://www.eau.ee/~ppoldma/seemned/vrtsbasiilik.html
http://toidutare.ee/toidust/nädalalood/3BAB/
eur-lex.europa.eu
Maailma toiduained, Taskuentsüklopeedia, TEA,2009
Foto allikas:
http://www.eau.ee/~ppoldma/seemned/galleryPopup.10.html?i=10
http://toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/maitsestamine/klassikalised_vürtsid/13DF6/
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/basiiliku-ullatavad-maitsed?id=64096813
http://www.grynefee.ee/toode/product_id/14/
http://et.wikipedia.org/wiki/Liguuria

Murulauk - sibulköögivili

Murulauk Allium schoenoprasum L.

Allium schoenoprasum L. 
Foto allikas: wikipedia

 Murulauk on mitmeaastane sibultaim, mis kuulub õistaimede hõimkonda, üheiduleheliste klassi, asparilaadsete seltsi, liilialiste sugukonda ja laugu perekonda. 

inglise k Chives

saksa k Schnittlauch

rootsi k Gräslök

soome k Ruoholaukka, Ruohosipuli

Liigi ladinakeelne nimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest schoinos ('kõrkjas') ja parson ('sibul').

Päritolu Aasia ja Euroopa. Märgid selle maitsetaime kasutamisest ulatuvad 5000 aasta taha. Vanas-Hiinas tunti murulauku juba 3000 aastat tagasi. Murulaugu täpse päritolumaa kohta andmed puuduvad, kuid niihästi Hiinas kui ka Euroopas on leitud märke selle taime kasutamisest rahvameditsiinis juba tuhandete aastate eest. Toiduks hakati murulauku laiemalt tarvitama alles keskajal ning siis sai alguse ka murulaugu kasvatamine, varem oli lepitud loodusest korjatuga. Tänapäeval on murulauk maitseköögiviljana väga populaarne. 

Eestis kasvab murulauk metsikult Põhja- ja Lääne-Eesti rannaniitudel, aedades kasvatatakse teda nii maitseköögiviljana kui ka iluaia ääristus- või raamtaimena.
Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja kuivades kadastikes kasvab madalakasvuline murulaugu teisend (A. schoenoprasum var. alvarense), mida toidutaimena tavaliselt ei kasvatata. Leherohkemad ning suuremakasvulisemad on aga murulaugu teisendid A. schoenoprasum var schoenoprasum ning A. schoenoprasum var sibiricum.

Kaarma tagaküla, Väike-Maarja. Madalakasvuline murulaugu teisend.
Foto allikas: https://sites.google.com/site/pandiverepolisedtaimed/murulauk

Legende ja uskumusi Vanad roomlased uskusid, et murulauk leevendab päikesepõletust ja kurguvalu, ka pruugiti seda liigse vedeliku väljutamiseks ja vererõhu alandamiseks. Mustlased kasutasid murulauku abivahendina tuleviku ennustamisel, ümber maja riputatud kuivatatud murulaugukimpudelt aga loodeti kaitset niihästi haiguste kui ka kurjade vaimude vastu.
Vanad eestlased seevastu soovitasid kasutada seda taime  meestel. Meesterahvad söövad murulauku ja soonerohtu haiguse vasta. Mõjuda meesterahva peale suguihaliselt ärritavalt. Kas naisterahva peale ka mõjub, põle kuulnud. Seemned “viidikate” - solkmete vastu. Nohu korral pandi peenendatud murulauka ninna. Tehti sitsiriide suitsu ninna tõmbamiseks.

Välimus
Morfoloogiliselt kirjeldatuna on murulaugul püstine vars ja 1–2 õõnsat ruljat 15–30 cm pikkust lehte. Lühiraolised lillad õied moodustavad tiheda tipmise keraja õisiku. Õisik koosneb 10–30 õiest ja on enne avanemist ümbritsetud paberitaolise kandelehega. Seemned valmivad suvel ja viljaks on kupar. Sibulad on sihvaka koonuse kujulised, 2–3 cm pikad ja 1 cm laiad ning kasvavad juurest välja suure puhmana.

Mõningaid toitude maitsestamiseks kasutatavaid taimi nagu till, petersell, seller, sibul, küüslauk ja murulauk loetakse üldjuhul köögiviljade, mitte maitsetaimede hulka. Välimuselt pigem tagasihoidlik, meenutab murulauk tihedat kitsaste lehtedega puhmast. Taime välimust peegeldab osaliselt ka murulaugu teaduslik ladinakeelne nimetus, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest schoinos – kõrkjas ja prason – lauk. Kaudne sarnasus saab olla vaid välimuses, aga mitte suuruses.

Bioloogiliselt olemuselt on murulauk sibultaimeline püsik, kes võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Sibulad on tillukesed, kõigest 3–9 mm läbimõõdus, sageli on mitu sibulat omavahel seotud. Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars, millest omakorda lähtuvad paar pikka, kitsast ja seest õõnsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvapärases kõnepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid, siis eemalt vaadates meenutab murulauk väikest mätast.

Juunis-juulis kujunevad sellel taimel tihedad kerakujulised õisikud, mille värvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar, seemned on suhteliselt väiksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Murulauku hinnatakse just maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest õõnsad lehed kuni 30 cm pikkusteks. Murulaugu sordid erinevadki üksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jämeduselt.

Foto allikas: Wikipedia

Omadused

Toiduks pruugitakse murulaugu maapealset osa ehk peeneid torujaid lehti. Need on nii tali- kui suvibula omadest mahedamad ka märksa enam kuivainet, B-grupi vitamiine ja C-vitamiini. Mikrotoitainetest peaks rõhutama suurt rauasisaldust. Võrrelduna hariliku sibulaga sisaldab murulauk mõnevõrra rohkem C-vitamiini, provitamiini A ja B-rühma vitamiine. Murulauk mõjub muuhulgas söögiisu tõstvalt ning seedimist ja vereloomet soodustavalt.

Teistest põhitoitainetest on murulaugus kõige rohkem 100 g kohta :

• vesi 92%
• süsivesikuid 3,8 g
• seejärel valke 2, 8 g
• minimaalselt rasvu (kõigest kuni 0,5%)
• kiudaineid 2,1 g 

Suhteliselt tagasihoidlik põhitoitainete sisaldus tingib ka vähese energeetilise väärtuse. Sajagrammise murulaugu portsu söömine võrdub organismis kõigest 25–30 kilokaloriga. Taimes leidub ka kiudaineid. Mikrotoitainetest rääkides usutakse, et murulaugu lehtedes on rohkesti vitamiini C. Tegelikult on paljud taimed suurema askorbiinhappesisaldusega võrreldes murulauguga. Murulaugu väärtus seisneb aga selles, et tegu on just varakevadise vitamiinide ja teiste bioaktiivsete ühendite allikaga. Lisaks vitamiinidele on murulaugu lehtedes ka karotenoide, vaatamata sellele, et nende kollakaspunane toon klorofüllirohelise värvuse poolt varjutatuna inimsilmale eristamatuks jääb.

Lõhna ja maitseomadused
Ehkki kõikidel laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, väljendub see murulaugul suhteliselt nõrgalt. Ka lõhn on murulaugul tunduvalt vähem vängem võrreldes teiste tuntud laukudega. Murulaugus on vähesel hulgal väävlit sisaldavaid lenduvaid eeterlikke õlisid, mis annavad sellele maitsetaimele ikkagi selgelt iseloomuliku lõhnavarjundi.

Murulaugu tagasihoidlikkust maitse- ja lõhnarindel tunnistab ka fütontsiidide suhteline vähesus. Fütontsiidid on lenduvad ühendid, millel on mikroobe hävitav toime. Termin fütontsiid tuleneb kreekakeelsest sõnast phyton – taim ja ladinakeelsest sõnast caedo, mis tähendab tapmist. Mikroobivastaselt toimelt jääb murulauk sibulale ja küüslaugule paraku alla. Suurtes kogustes on murulauku rahvameditsiinis kasutatud nii seedeprotsesside soodustajana kui ka liigkõrge vererõhu alandajana. Et murulaugu lehtedes leidub mitmeid ekstraktiivaineid, mis soodustavad seedenõrede eritumist, siis on sellel taimel ka mõningane isutõstev toime.

Kõige maitsvamad ja õrnemad on noored, umbes 15 cm  Sage lehtede lõikamine ergutab noorte lehtede arengut ja kasvu ning need on tunduvalt mahlakamad. Kvaliteetsed murulauguvarred on karged ja erksa tumerohelise värvusega. Külmkapis toidukilesse pakitud murulaugu maitseomadused säilivad paar-kolm päeva, pikemaks säilitamiseks võib varred peenestada ja väikeste portsjonitena külmutada.

Mina olen murulauku säilitanud sügavkülmutatuna nii, et hakin ta peeneks ja panen jääkuubiku tegemise vormidesse, valan üle puhta veega  ning sügavkülmutan. Kuubikud pakin sulguriga kilekotti ja nii saab  murulaugukuubikuid portsjonite kaupa toidule lisada.

Kvaliteetsed pealsed on värsked, puhtad, närbumata ja vigastusteta ning kuni tippudeni tumerohelise värvusega. Et murulaugu lehtedes on rohkesti vett (ligi 90%), siis on ka mõistetav, miks need kuivas ja soojas kiiresti närbuvad. Mõned päevad saab pealseid säilitada jahedas ja niiskes hoiukohas, näiteks külmkapi tavariiulitel eelnevalt kergelt niisutatud paberümbrises, mis omakorda on lahtisesse kilekotti pandud. Murulauku saab ka soolata, kuid see säilitusviis vähendab murulaugu aroomi ja maitset ning nullistab taime kaaliumirikkusest tulenevad plussid. Tunduvalt säästvam säilitusviis on murulaugu lehtede sügavkülmutamine.

KasvataminePäikesele avatud huumusrikka substraadiga peenral edeneb ta ideaalselt. 
Murulauk pole nõudlik ja edeneb igasugusel aiamullal, võimaluse korral eelistab aga vähehappelist ja kerget liivsavimulda. On tundlik kõrge pinnasevee suhtes ega kasva hästi seisva veega aladel. Kasvatamisel tuleks vältida vaid neid kohti, kuhu kogunevad liigsed sademeteveed, liigniiskes kohas hukkub murulauk kiiresti ning ei pea talvepakasele vastu. Armastab päikesepaistet, kuid rahuldub ka poolvarjuga. Taim on täiesti pakase- ja talvekindel.
Saaki saab peenras kasvavalt murulaugult ainult nädal hiljem kui talisibulalt – seega varakevadel, kui C-vitamiini puudus on eriti tuntav. Varred tuleks maha lõigata noa või kääridega umbes 2–3 cm kõrguselt maapinnast. Mida sagedamini taime pügada, seda õrnem ja maitsvam on saak. Unustatud puhmad putkuvad kiiresti ja ehivad end dekoratiivsete õitega. Seepärast tuleb aedviljana kasvatatavaid taimi regulaarselt pügada, isegi kui otsene kasutamisvajadus puudub.

Kevadel ja sügisel taime ümber lisatav sõelutud kompostimuld tõstab mullaviljakust. Et soodustada äralõigatud pealsete asemele uute ja mahlaste kasvu, tuleks taimi kastmisega ergutada.

Murulauku kasvatatakse eelkõige maitsetaimede peenras. Kuid oma kauni välimuse ja roosakas-lillakat tooni õienuttide tõttu sobib ta hästi ka püsikute peenraisse, kus ta õitseajal hea meetaimena meelitab ligi mesilasi. Seal võib ta olla nii peenra ääristajaks kui moodustada nägusaid gruppe. Kes ei põlga ära murulaugu spetsiifilist lõhna, võib toredaid õisi ka vaasi korjata, vaasis seisavad nad võrdlemisi hästi.
Ta on suurepärase kahjurite vastase toimega, peletades maakirpe ja täisid. Murulaugu juuresolek aitab tõrjuda niisuguseid taimehaigusi nagu jahukaste ja sõstrarooste.


Murulauk sort ` Chemal`
Foto allikas: Seemnemaailm.ee

Paljundamine
Murulauku paljundatakse nii generatiivselt seemnetega kui vegetatiivselt põõsa jagamise teel. Ühel kohal võib murulauk kasvada 4-5 aastat. Selle ajaga on puhmik kasvanud piisavalt suureks, et teda jagada. Jagamiseks ja paljundamiseks on parim aeg varakevad, mil murulauk alles alustab oma kasvu. Istutamisel jälgida, et taimed saaksid samale sügavusele kui nad enne kasvasid. Peale istutamist kasta taimi korralikult ning multšida sõelutud kompostimullaga. Kui tingimused sobivad, annab murulauk sageli ka iseküvi (eeldusel, et taimel lastakse õitsema minna).

Varajaseks kevadiseks saagiks külvatakse oktoobris- novembris; suvisesse saagi saamiseks märtsist maini. Külvatakse ridadena 1 cm sügavusele, jättes ridadevaheliseks kauguseks 20 cm. Pideva saagi saamiseks külvatakse mitu korda 2-3 nädalaste vahedega. Vajab regulaarset kastmist. Saaki koristatakse vastavalt lehtede kasvamisele. Ühekordse saagi korjamisel tõmmatakse taim tervenisti maa seest välja, mitmekordsel saagi korjamisel lõigatakse lehed maapinnalt 1,5-2 cm kõrguselt.

Külvinorm 100-250 taime 1m2-le.1000 seemet kaaluvad 1,2-1,4 g.
Ühes grammis on 715-830 seemet.
Weight per 1000 seeds = 1,2-1,4 g.
Number of seeds in 1,0 g  = 715-830.

Vegetatsiooniperioodi jooksul haruneb kiiresti, seepärast harvendatakse põõsaid iga-aastaselt 10-15 cm vahedeni. Eemaldatud taimed kasutatakse kas toiduks või kasutatakse paljundamiseks ja istutatakse uude kohta (varakevadel või suve lõpus). Väljakaevatud põõsastel kärbitakse juuri 1/3 ulatuses, lehed lõigatakse 5-6 cm kõrguselt. Esimest korda lõigatakse lehti enne õitsemist. Esimesed õisikuvarred ilmuvad 2-3 nädalat peale lehtede kasvama hakkamist. Nad lõigatakse koos lehtedega, ka õisikuvarred on mahlased.

Kasutamine toidus
Murulaugu tagasihoidlik lõhn ja maitse on paljude toitude maitsestamisel pigem eeliseks kui miinuseks. Väga hästi ilmnevad murulaugu maitse-, lõhna- ja garneerimisomadused segatult erinevatesse külmadesse kastmetesse ja määretesse, näiteks koosluses hapukoore, võidejuustu, majoneesi ja võiga. Edukalt täiendab ja kaunistab murulaugulisand pasta- ja kalaroogasid, kodujuustu, kohupiima- ja munatoite. Maitse- ja lõhnamahedikuna on murulauk oodatud külaline ka paljudes salatites. Eriti hästi sobivad sellised salatid nendele, kellele sibul liiga vänge on. Murulauku võib söögiks veelgi lihtsamalt kasutada – pealsed peeneks hakkida ja võileivale roheliseks katteks panna. Arvestada tasuks sedagi, et kuumroogadele tasub murulauk alati lisada alles pärast kuumtöötlust, vastupidiselt talitades ei jää tagasihoidlikust lõhnast ja maitsest suurt midagi järele.
 
 Murulaugu maitset rõhutavad eriti tugevalt hapukoor ja või. Suhteliselt maheda maitselisena sobib murulauk peaaegu kõikide salatide maitsestamiseks ja muidugi ka kaunistamiseks. Kuumroogadele, kui vähegi võimalik, tuleks murulauk lisada alles serveerimisel. Nimelt hävitab kuumutamine suure osa peidetud väärtustest ja nõrgendab mõnevõrra ka maitset, roheliste täpikeste atraktiivsus säilib siiski suurepäraselt.

Retseptiks kerge ja maitsev salat, mis sobib paljude roogade lisandiks. Toiduained ja maitseroheline tükeldada, koostisained oma vahel kokku segada ja valmis ta ongi. (Retsepti päritolu, AS Tere)

Murulaugu-redise salat



 

Foto allikas:AS Tere

 

0,5 tk pikk kurk
till, sool
Tere kodujuust 4,0% 400 g,
Tere hapukoor 20% maitse järgi
redis 10 tkmuna 5 tk
1 peotäis murulauku












Kasvatamine toas
Kui aastaid tagasi oli värske murulaugu hankimine varakevadel probleemne, siis praegu sellega muret ei ole. Potimurulaugu ostja saab küll kohe täisväärtusliku taime omanikuks, kuid peab selle maitsetaime hooldamisel arvestama ka mitmeid reegleid. Poodides müüakse maitsetaimi väga väikestes pottides, mis soojas toas ülikiirelt läbi kuivavad. Kastmissagedus, mis kehtib suurte potitaimede puhul, pole väikeses potis murulaugule piisav. Ära kuivamise vältimiseks tasuks murulauk võimaluse korral suuremasse potti ringi istutada.

Murulauk poest ostetuna
Foto allikas: Grüne Fee

Poest ostetud murulaugutaime ümbert eemaldage plastpott kääride abil. Kärpige kindlasti nii varsi kui ka juuri. Pange savipoti põhja kiht jämedat kruusa, sellele liivasegust mulda. Asetage taim potti, täitke vaba ruum mullaga; tihendage pinnast rohke korduva kastmisega. Lisage kokkuvajunud mullale uut ja kastke jälle. Järgmine kord kastke alles siis, kui muld on paari sentimeetri sügavuselt läbi kuivanud. Laske ümberistutatud taimi varjulises kohas paar nädalat kohaneda ja juurduda.

Viimane tegevus annab veel teisegi eelise taime hoolduses, sest aiandites kasvatatud taimed saavad suure osa vajalikest toiteelementidest vesilahustena ning mullakoguse suurendamine aitab sedagi probleemi lahendada. Ka saagi koristamisel ei tasu väga hoogu minna, sest lehti lõigatakse taimelt siiski järk-järgult, aga mitte põhimõttel – kõik korraga maha. Taime edasise kasvu huvides ei tasuks rohelust ka päris mullapinna tasandil pügada, vaid jätta vähemalt paar sentimeetrit alles. Kevadilmade soojenedes tasub potis kasvav murulauk aiamaale istutada. Sügisel on võimalik ka vastupidine tegevus, taim potti tagasi istutada, kuid arvestama peab seda, et sügistalvine tubane taimekasvatus nõuab piisavalt valgust, samuti ühtlast niiskus- ja temperatuurivahemikku.

Talvel saab murulauku üsna lihtsalt toas aknalaual ajatada. Kõige paremini sobivad selleks kaheaastased puhmikud, mis tuleks sügisel aegsasti potti istutada ning looduslike tingimuste matkimiseks lasta enne tuppatoomist läbi külmuda.


Kasutatud allikad:
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13DE5/
http://ideesahver.ee/aed/19115/
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11891
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/tervislik-ja-ilus-murulauk?id=64360753
http://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1046_1031.html
https://sites.google.com/site/pandiverepolisedtaimed/murulauk pilt metsilkult kasvavast murulaugust
"Maailma toiduained ", TEA, 2009
Fotode allikad:
https://sites.google.com/site/pandiverepolisedtaimed/murulauk
"Allium schoenoprasum Estonia 2009". Epp – Üleslaadija oma töö / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons -
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Allium_schoenoprasum_Estonia_2009.jpg#mediaviewer/File:Allium_schoenoprasum_Estonia_2009.jpg
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11891  http://www.grynefee.ee/tooted/action/show_product/product_id/12/ "Allium schoenoprasum a1". Jerzy Opioła  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Allium_schoenoprasum_a1.jpg#mediaviewer/File:Allium_schoenoprasum_a1.jpg
https://www.tere.eu/et/retseptid/suupisted/mundris-kartul-kodujuustu-ja-murulauguga

Sõnajalgtaimed

Veidi sõnajalgtaimedest !

Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris)
Foto allikas:hannesmalter.blogspot.com



Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Taksoni sünonüümina on kasutatud ka Polypodiophyta, kui seda käsitletakse alamhõimkonnana. Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks
, vastavat eriteadlast aga pteridoloogiks. Sõnajalgtaimed kuuluvad soontaimede hulka, kuid nendel puuduvad õied ja seemned ning nad paljunevad eostega.
Sõnajalgtaimede hiilgeaeg maakeral oli ligi 300 miljonit aastat tagasi. Siis moodustasid nad enamiku maakera taimkattest. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuulub praegu maakeral üle 11 000 liigi, Eestis ligi 50 liiki.

• Eestis kasvavatest sõnajalgtaimedest!

Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Peale päris-sõnajalalaadsete taimede, keda rahvas kutsub sõnajalgadeks, kuuluvad sellesse hõimkonda ka kollad ja osjad. Eestis leiduvad sõnajalgtaimed kasvavad rohttaimedena ja eelistavad niiskeid kasvukohti. Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Osjadest on tavalisem põldosi. Kõige levinumad kollad on katte- ning karukold.

Eestis enim levinud sõnajalgtaimed

Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp.    
Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades.

Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim.

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.
 
Sõnajalad on dekoratiivsed taimed, sobides hästi nii varjulisele peenrale kui ka koos varju eelistavate põõsastega. Asendamatud on sõnajalgtaimed varjuliste ja pimedavõitu aianurkade haljastamisel. Eriti hästi kasvavad  nad veidi niiskel looduslikel aladel. Leidub küll liike, mis eelistavad märga keskkonda, isegi üleujutust, näiteks kuning-osmunda (Osmunda regalis) siiski on neid vähe. Tegelikult on sõnajalgtaimede kasutusvõimalused aias väga mitmesugused, kuna taluvad erinevaid kasvukohatingimusi. Samuti on olemas nii valguslembesed kui varjulembesed liigid. Ka mulla omadustest taluvad nad nii happelist kui ka aluselist kasvukeskkonda.  Soodsates tingimustes võivad nad kasvada kümneid aastaid. Sõnajalgtaimede kasvatamisel on vaja järele uurida milliseid erilisi kasvutingimusi üks või teine liik vajab.

Eeliseks püsilillede  ees on kindlasti see, et kahjurid ega haigused neid ei kahjusta. Õigetes kasvutingimustes ei vaja nad suurt hooldust ega väetamist, toitainete kättesaamiseks piisab neile aiamulla, turba ja lehekõdu segust. Kevadel multšida neid lehekõduga ja sellest piisab. Kuivemal suvel on soovitatav sõnajalgu ka kasta. 

Arvatakse, et kõik sõnajalad on väga invasiivsed ja levivad nagu umbrohi. See on nii vaid mõnede Eestis tuntumate liikide puhul. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) levib võsunditega väga kiiresti, sama kehtib pärljala (Onoclea) kohta, aga rohkem Eestis selliselt vohavaid sõnajalgu ei ole.

Püsilillede suur eelis on õitsemine ja õite rohkus, sõnajalgtaimed seevastu ei õitse, kuid kompenseerivad enda haljastuses kasutamist roheliste lopsakate lehtedega. Sõnajalad on eelkõige lehtdekoratiivsed taimed ja seetõttu saab neid kombineerida mistahes värvi toonides taimedega.Kõrreliste eelistamist sõnajalgadele võiks olla ehk eelkõige kasvutingimuste osas, kus päikselises kasvukohas liivmuldadel kasvaksid kõrreliste liigid jõudsamalt.

Happelist mulda vajavad teiste seas
• tähk-roodjalg (Blechnum spicant),
• kuningosmunda (Osmunda regalis),
• kivi-imar (Polypodium vulgare),
• kiviürt (Woodsia).
 
Aluselist mulda eelistavad näiteks
• keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) ja tema sordid,
• ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum),
• karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum) ja tema sordid.
 
Varjulisse ja kuiva kohta sobivad
• aleuudi adiantum (Adiantum aleuticum), varvas-adiantum (Adiantum pedatum), himaalaja adiantum (Adiantum venustum) ja teised külmakindlad liigid;
• keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) ja tema sordid;
• enamik Dryopteriseid;
• imarad (Polypodium);
• astelsõnajalad (Polystichum).

Kivide vahele sobivad • sirplehine kiviürt (Woodsia polystichoides),
• himaalaja adiantum (Adiantum venustum).
 
Niiskesse kohta sobivad teiste hulgas
• hariliku naistesõnajala (Athyrium filix-femina) sordid,
• suga-sõnajalg (Dryopteris cristata),
• pärljalg (Onoclea),
• osmundad (Osmunda),
• harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris).
 
Mõõdukalt niiskesse paika sobivad
• roodjalad (Blechnum).
(Allikas: A. Kaljuste, sõnajalgade kasvataja)


Kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli.
Kasvukoht
Niiske pinnasega poolvarjuline kasvukoht, mis on tuulte eest kaitstud. Kergelt happeline huumusrikas muld.
Sõnajalgtaimed:
varvas-adiantum (Adiantum pedatum 'Imbricatum'), 40-60 cm kõrguseks, leheroots on tume ja läikiv, lehelaba lehvikjas ning sõrmjagune. Suvehaljad lehed moodustavad tiheda puhmiku. Varvas-adiantum sobib hästi varjulisse ja kuiva kohta.
keel-raunjalg (Phyllitis scolopendrium) `Crispum` 30-50 cm läikivad, nahkjad igihaljad leht
 need on terve servaga süstjad lihtlehed, mis kasvavad kimbu või lehtrina kuni 60 cm pikkuseks. Talvine lehestik asendub kevadel uuega. Risoom on lühike või lühiroomav.
Eesti kliimas on keel-raunjalg osutunud suhteliselt vastupidavaks, katet vajab ta vaid külmal lumeta talvel.
ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum) kõrgus 75 cm
Puhmikuline. Püstise kasvuga. Talvehaljas. Suurte läikivate ja tumeroheliste lehtedega. Sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline või ka lubjarikkam huumusrikas muld. Poolvarjuline kasvukoht. Lumeta talvel vajab kerget katmist.
Nipponi naistesõnajalg `Metallicum`(Athyrium nipponicum) kõrgus 30-50 cm, laius 60 cm
Risoomi harunemisel moodustab tiheda puhmiku. Heitlehine. Tume lillakaspunane leheroots ja rohelise-hõbehallikirjud sulglehed. Sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline huumusrikas muld. Poolvarjulises kasvukohas vajab varju vaid keskpäevase päikese eest. Talub ka pidevat varju, kuid lehevärvid on erksamad valgusrikkamas kohas.

 
 


Sõnajalad ja kõrrelised fotokollaaz

Kõrrelised
maohabe `Nigrescens` (Ophiopogon 'Nigrescens') kõrgus15-25 laius 50 cm
Madala kasvuga, puhmikuline. Lehed rihmjad, kooldus, väga efektsed, peaaegu mustad, 10-35 cm pikkused. Suvel õitseb valgete või violetse tooniga kellukjate õitega, mis on lühikeses kobaras. Marjad kerajad, lihakad, sinkjas-mustad. Päikeseline või poolvari. Tähtis on see, et taimele ei langeks otsesed päikesekiired, vastasel juhul võib taim mitte õitseda. Muld nõrgalt happeline, niiske, hea drenaažiga, huumuseline.
varvastarn `Variegata` (Carex ornithopoda )kõrgus 5-20 cm laius 20 cm
Tihe puhmikuline. Rohelise-valgetriibulised kaardus lehed. Õitseb mai algul. Eelistab parasniisket kuni niisket huumusrikast ja lubjalembest mulda. Päikseline kuni poolvarjuline ,tuulte eest kaitstud kasvukoht.

Püsililled
aedkurekell (Aquilegia)Kuni 45 cm kõrguseks kasvav kurekell õitseb

Aedkurekell

varakevadel. Õied võivad olla roosad, lillad, valged või sinised. Kasvukohaks valige talle poolvarjuline huumusrikka mullaga kasvukoht. Kurekell sobib hästi kasvama püsikute peenrasse taimede kõrvale, kelle lehed ilmuvad nähtavale hiljem, nt. helmikpöörised, sõnajalad või hostad. Varakevadise õitsejana täidab kurekell hästi varakevadise püsikupeenra tühjad kohad.
astilbe (Astilbe) `Colour Flash`(kirju) , Astilbe 'Rock and Roll'  (valge) kõrgus kuni 40-60 cm Õitseb VII-VIII  Kõrgekasvuline, kompaktne puhmikuline. Unikaalne lehtede värvus - terve vegetatsiooniperioodi on puhmas lehed tumerohelise ja purpurpunase variatsiooniga, mille taustal olevad heleroosad õied vaid täiendavad puhma dekoratiivsust. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edukalt ka varjus, ei talu liigniiskust ega läbikuivamist.
hõlmine tiarell (Tiarella )'Pink Skyrocket'
Kõrgus 25-30 cm, laius 20 cm, õitseb juulis-augustis heleroosade õitega. Eelistab parasniisket, varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja viljakat mulda.

Fotokollaz sõnajalad, kõrrelised, püsikud

 

Kasutatud allikad:
http://www.jt.ee/1180872/varjulise-aiasopi-teevad-nagusaks-sõnajalad
http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed
http://www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/index.html
ttp://www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/kattekold.html

Kasutatud foto allikad:
http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html
http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/millega-torjuda-poldosja?id=24088779
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/ophiopogon_nigrescens_maohabe_nigrescens.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/carex_ornithopoda_variegata_varvastarn_variegata.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/s%C3%B5najalad.html
https://www.aiasober.ee/tooted/new-2015/36
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=276&cid=121&cgid= astilbe
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aed-kurekell aedkurekell
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/astilbe_colour_flash_astilbe_colour_flash.htmlastilbe
http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=152&lang_id=et&sid=b5655ada5c471ef75390c5c1fbf9b22e&nocache=1301929879