Mis on geosünteet?
Geosünteedid on dr J.P. Giroud välja mõeldud mõiste kindlale materjali grupile.
Geosünteet on sünteetiline materjal, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupi eesliide geo, mis tähendab maa, pinnas. Eelkõige on tegemist üldnimetusega toodete kirjeldamiseks, mida kasutatakse nii maanteede ehitusel kui maastiku ehitamisel.
Geosünteedid jagatakse:
Geotekstiilkangas e filterkangas
Geotekstiil on polüpropeenkiududest valmistatud vett ja õhku läbilaskev väga vastupidav hallikas viltjas kangas, mida kasutatakse nii haljastuses kui teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Olenevalt erinevatest tootjatest on ka kangavärvused ja omadused varieeruvad. Kanga omadused on: kaitsev, tugevdav, filtreeriv, eraldav, drenaaž. Geotekstiile jaotatakse tema tootmistehnoloogia alusel kootud ja mittekootud geotekstiilid. Kootud materjali kasutatakse enamasti pinnaste ja kivimaterjalide armeerimiseks ning nende kihtide eraldamiseks, kuna nende vee läbilaskvusomadused on piiratud selle materjali omaduse tõttu. Filterkangas eraldab üksteisest pinnasekihid ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi.
Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi. Väga liivastel aladel paigaldada vastupidava muru saamiseks geotekstiil kohaliku pinnase ja juurdeveetava kasvupinnase vahele. Mullakihi paksus filterkanga peal peaks olema min 20cm. Selleks, et muuta mudaseid tiigikaldaid liivasteks, aseta filterkangas talvel jääle ja kata liivakihiga. Jää sulades langeb kangas koos liivakihiga mudakihi peale. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse. Kaldad peavad olema piisavalt lauged.
 |
| Geotekstiilkangas rauning.ee |
Levinuimad kasutusvaldkonnad:
- alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
- alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
- drenaaž-töödel
- pinnase kaitsena kalletel
- liivaste alade viljakamaks muutmisel
- liivakastide vooderdamisel
- astmestikel
- istutuskastide vooderdamisel
- veesilmade ja basseinide alusmaterjalina
- samuti tiigikilele paigaldamiseks, kui tiigipõhi kaetakse graniitkillustikuga, et teravad kiviservad ei kahjustaks kilet
- mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina
Maastiku ehituses kasutatavad levinumad geotekstiilkangad:
1. Typar- termiline töötlus, väikeste raskuste puhul,
2. Nettex - kasutatakse suurte raskuste puhul,
3. EPDM - geomembraan.
 |
| Näidised geotekstiilkangastest |
Selles uurimuses tuuakse välja ka teised aianduses kasutatavad tekstiilmaterjalid, mis aga ei liigitu geosünteetide alla.
Varjutuskangas- ja tuuletõkkekangas
Kasutatakse igihaljaste taimede (näiteks pukspuude, ebaküpresside, elupuude, rododendronite, kanada kuuse `Conica`, kiviktaimla igihaljaste taimede jne) varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamine aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, see kaitseb taimi varakevadise ereda päikese ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest. Istutusjärgsel varjutamisel juurdub taim paremini ning okaste kuivamise oht on väiksem. Varjutuskangas on ultraviolettkiirgusekindel ja 42-60% varjutusvõimega. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.
 |
| Varjutuskangas balticagro.ee |
Juuretõkkekangas
Väga tugev ja suhteliselt jäik, omadustelt geotekstiilile sarnanev pruunikas kangas. Tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istuda ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel.
Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.Kaevata vajaliku suurusega istutusauk. Lille- ja köögiviljapeenardele on sobiv sügavus 30-40 cm, roosidele ja rododendronitele ~80 cm. Puhastada istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Asetada juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika.
Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naelutatakse servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei jäeta, sest sealtkaudu levivad mittevajalikud juured.
Katteloor
Katteloor on õhuke, väga kerge, valget värvi polüpropüleenkiududest kangas. Katteloori kasutatakse mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest kaitsmiseks ning ka kahjurputukate vältimiseks. Näiteks kasutatakse porgandite, kaalikate, sibulate, maasikate, varajase kartuli, külmaõrnade kultuuride jt katmiseks. Külvi katmisel kattelooriga idanevad seemned kiiremini.
Paigaldamine
Katteloor paigaldatakse külvi puhul otse mullapinnale, kasvavate taimede puhul ettevaatlikult otse taimedele ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka liivakottide, vett täis voolikute, armatuurraualattide vms. Katteloor ei tohiks olla liiga pingul, et jääks piisavalt ruumi taimede kasvuks. Arvestada tuleb ka äärte kinnitamiseks vajalikku riba. Kivide kasutamisel tuleb neid asetada piisavalt väikese vahekaugusega, vastasel korral on oht, et katteloor võtab tuule alla ja rebeneb. Katteloor tuleb maasikatelt ja kurkidelt õitsemise ajaks eemaldada.
 |
| Katteloor balticagro.ee |
• loor on kaalult väga kerge ja kaitseb õrnalt, noori võrseid ja juurdekasvu muljumata
• ultraviolettkiirguse suhtes stabiilne materjali struktuur annab pikaajalise kaitse
• niiskust läbilaskev ja hingav
• väga hea valguse läbilaskvusega, lastes 90% valgust taimedeni
• kaitseb öökülmade eest, tõstab mulla ja õhu temperatuuri
• vähendab tuulekahjustusi
• kaitseb lindude ja ulukite eest
• kerge käsitsi paigaldada.
Peenravaip
Peenravaip on vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas. Peenravaip on märgistatud ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist.
Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multšikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel. Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist.
Haljastuses kasutatakse koos koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.
Paigaldamine
Uue istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noaga ristid ja taimed istutatakse ristide kohale kaevatud süvenditesse.
Kui peenravaipa ei kaeta dekoratiivmultšiga, peidetakse selle servad mulla alla.
Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata. Iluaias kaetakse peenravaip dekoratiivkillustiku või koorepuruga.
 |
| Peenravaip balticagro.ee |
 |
| Peenravaip maasikataimedele internetipood.com |
Maasikakile
Maasikakile hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad.
Kile on ultraviolettkiirgusekindel. Kile on soovitav paigaldada taimede istutamise ajal.
 |
| Maasikakile balticagro.ee |
 |
| Maasikakile |
Külmakate
Külmakate kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid, roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Kate asetatakse taimedele püsikülmade saabumisel ja eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Õrnade taimede puhul on vajalik toestus. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb taimi haiguste eest. Pärast taimedelt eemaldamist kangas kuivatada ja säilitada järgmise talveni.Kasutatud allikad:
kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10434471/lisad/10434480
www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid=http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/49-varjutuskangas.html
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/43-katteloor.html
http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad/juuretokkekangas.html
