aires: Uurimus. 1. osa Multšid

Uurimus multšide, väetiste ja geosünteetide, nende omaduste ja kasutamise kohta.

Otsetõlkes tähistab multš (inglise k mulch) pigem kõdu ehk orgaanilist ainet.
Nii orgaaniline kui anorgaaniline multš aitab pinnases sobivat temperatuuri ja niiskustaset hoida, leevendab ilmastikust põhjustatud kahju ning takistab umbrohu kasvamist. Ühtlasi lisab multš teatavat esteetilist värvingut ja muudab lillepeenrad ja aia nõnda omanäolisemaks. Aia multšiga katmine pole kuigi kallis ning sellega on lihtne hakkama saada. Samas on ikkagi vaja teada, kui palju multši ja millal kasutama peaks ning millist tüüpi multši üldse saadaval on.

Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, muruniide, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.
Lillepeenarde jaoks on orgaanilised multšid enamasti parema valik kui anorgaanilised.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

Multšide jagunemine

Orgaanilised multšid ja nende eelised
Seda sordi multšid väetavad lagunedes mulda ja on sobilikuks elukeskkonnaks vihmaussidele ja kasutoovatele mikroorganismidele.

paraneb mulla niiskusesisaldus
mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
vähendab erosiooni
alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel pinnases tekkivate haiguste eest
multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning sagedase rohimise järele kasvuperioodil

Orgaaniline multš

Orgaanilisel multši puudused
Looduslikust materialist multš võib ligi meelitada tüütuid kahjureid nagu mutte, hiiri ning jäneseid. Neile meeldib multši sees talvituda ja väärtuslikke lillesibulaid näksida. Lisaks võib orgaaniline multš märjemate ilmadega isegi liiga palju niiskust kinni pidada. See võib omakorda tigusid ja nälkjaid ligi tõmmata ja niiskes pinnases võivad taimede juured mädanema hakata. Väga niiske elukoha või näriliste probleemi korral võiks seega kaaluda pigem anorgaanilise multši kasutamist.Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.

how to apply mulch garden compost bark wood clippings leaves plants flowers shrubs trees

Kaunis näide orgaanilise multši kasutamisest

Millega multšimisel arvestada?
Orgaanilisi multše on saadaval mitmesuguse konsistentsiga. Kaks või kolm korda läbi hakitud multšid on väiksemate tükkidega ning neid on aias kergem kasutada kui ühe korra peenestatud multši. Lisaks võib multši mitu kuud nii-öelda laagerduda lasta, et lagunemisprotsessi kiirendada ja pinnast sedasi täiendavalt väetada.

Multšikihi paksus peaks nii lillepeenras kui mujal aias olema kusagil viie ja kümne sentimeetri vahel. Liiga õhuke kiht ei pruugi ilmastiku eest piisavalt kaitset pakkuda ja umbrohu kasvamist takistada. Kui multši on aga liiga paksult, võib see endasse liiga palju niiskust koguda. Niiskena püsivale pinnasele on vähem multši vaja kui liivase pinnase peale. See kipub aja jooksul ka kokku vajuma ja tihenema, nii et multšikihi planeerimisel tasuks arvestada paari lisa-sentimeetriga.

Orgaanilised multšid lagunevad ning neid tuleb iga aasta või paari tagant värskendada. Vana multši võib mulla sisse kaevata ja nii lagunemisprotsessi kiirendada. Samas võib uue multšikihi ka lihtsalt vana peale laotada.

Lillepeenraid tuleb multšida hiliskevadel, kui ilmad on kohe-kohe soojaks minemas. Enne multši laotamist tuleb vastav ala umbrohust ja juurtest hoolikalt puhtaks teha. Nii on kindlam, et multšitud alal ei hakka umbrohte kasvama. Lilli ei tohi multšiga ära lämmatada. Pigem tuleks iga lille või põõsa ümber mõni sentimeeter ruumi jätta.
Umbrohu kasvu saab takistada, kui multši alla panna kiht ajalehti (viis kuni seitse lehte) või pappi. Kõik hinnasildid ja etiketid tuleb eelnevalt ära võtta. Lagunedes toimib ajaleht või papp väetisena.

Kombineeritud, orgaaniline ja sünteetiline multš

Multšikihi paksu 5-10 cm vahel

Okaspuu koorepuru
Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4cm paksusest koorepurukihist.
Kui multšitakse ainult koorepuruga, siis peaks multšikihi paksus olema 5-7 cm.
Taimede juurekael jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.

Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
Kui soovitakse multši kõdunemist aeglustada, paigaldada mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Kuna kangas takistab hapniku liikumist mullas ja kanga all kipub muld paakuma, siis peaks selliselt kaetav pinnas olema hoolikalt ette valmistatud. Mullale kohevuse parandamiseks lisatakse komposti ja liiva või kergkruusa.
Mööda maad levivad padjand- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud peenras aeglasemalt kui multšimata alal.

Turvas Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael vabaks.

Männiokkad Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.

Põhu multš

Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad Multšikihi paksus 7-8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5-1 kg/m². Pilliroo puhul 5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.

Orgaaniline multš- põhk

Orgaaniline multš- muruniide

Puulehed Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.

Muruniide Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi.

Saepuru Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti.

Saepuru võib kasutada õhuvaese mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks või lisada komposteeritavale materjalile. Taimetoitaineid sisaldub puidujäätmetes vähe. Aiamaal kasutamiseks sobib paremini lehtpuusaepuru, v.a paju ja tamme oma, kus on palju parkaineid. Okaspuusaepuru sisaldab vaikusid ja vahasid ning kõduneb seetõttu aeglasemalt. Enne mulda viimist tuleb lasta lahtiselt õhu käes seista, et taimedele kahjulikud ained laguneksid. Saepuru jm puidujäätmeid võib ohtralt kasutada vaarikate multšiks, aga 2–4 cm paksuse kihina sobib see paljudele teistelegi püsikultuuridele. Et saepuru lagundavad mikroobid mulla toitainevarusid ei vähendaks, andke juurde veidi lämmastik- ja fosforväetist.
Kuna enamiku puuliikide saepuru on happeline, tuleb lisada iga ämbritäie kohta mõni peotäis lubiainet.

Haljasmass Näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu. Kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi, on otstarbekas kasutada haljasmassiga multšimisel nende segu.

Multši saab osta aianditest, puukoolidest ja ehituspoodidest. Poest toodud multš on kvaliteetne ja on sageli ka küllalt odav, valmistavad paljud aiaomanikud ise omale multši. See ei võta kaua ega ega nõua suuri pingutusi, aga vaja läheb oksapurustajat. Koduse multši tegemine on ka oivaline viis aias leiduv oksa- ja lehepraht keskkonnasõbralikul moel ära kasutada. Multšitud aed paistab õige kavandamise korral kenam ja tervem, olenemata sellest, kas multš on pärit omast aiast või poest.

Mineraalsed multšid
Sobivad kõige paremini kiviktaimlasse ja maja seina ääres paiknevate peenarde katteks, aga ka põõsaste, sibullillede, kõrreliste jt looduses kivistel aladel kasvavate taimede ümber. Killustikku ja sõelmeid on valida paljudes eri toonides ning erineva fraktsiooniga. Tuleks arvestada , et paekillustik sobib üksnes lubjalembeseid taimi ümbritsema. Ka kivimultši ei tohiks peenrale panna paksemalt kui 10 cm.

Kõigile sobib kergkruus ehk keramsiit, mille toormeks on looduslik savi. Tulemuseks on õhuline ja nägus kate, mis, tõsi, võib mõjuda natuke tehislikult. Et kergkruus ei lagune, pole seda ka vaja tihti vahetada.

Näide: kergkruus ehk keramsiit.

kergkruus ehk keramsiit tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150° C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks, mille mahukaal oleneb konkreetse materjalipartii graanulite läbimõõdust. Kergkruusa toodetakse Eestis kolmes erinevas fraktsioonis. Kergkruusa mikropoorid (läbimõõduga alla 10 μm) on taimedele vajaliku hapniku reservuaarideks ning suurendavad ka kasvupinnases leiduva vee liikumist. Purustatud kergkruusa kasutatakse näiteks katusehaljastuse rajamisel, aga ka soojusisolaatorina vältimaks pinnase läbikülmumist kohtades, kust lumi tuleb pidevalt ära vedada.

Erinevad mineraalsed multšid

Liiv (mittelagunev)
5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.

Paekivi killustik (mittelagunev)
5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.

Graniit killustik (mittelagunev)
5cm, erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.

Dekoratiivkivid ja killustikud (mittelagunev)
5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.

Teokarbid (mittelagunev)
2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).

Kergkruus (mittelagunev)
3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema.

Killustik multš

Dekoratiivkivi multš

Sünteetilised multšid:

Peenravaip ja tekstiilmultš

Tekstiilmultš on spetsiaalselt väljatöötatud kerge pinnakattematerjal, kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Mustakiuline polüpropüleen materjal, 50 gr/m², on vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvatele ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras. On mõeldud umbrohu kasvu takistamiseks peenral ning seda on palju kasutatud just koorepurukihi või kiviklibu alla laotatuna.

Tekstiil multš

Eelised:

multš aitab kaitsta taimejuuri ka külmumise eest, kui juhtub olema lumevaene ja heitlik talv

umbrohutõrjel on alternatiiv herbitsiididele.

ühtlase kuju ja suurusega saak.

spetsiaalne rebenemise kindel UV kiirgusele vastupidav struktuur

niiskust läbi laskev ja hingav

Peenravaip
100 g/m², must, 15x15 ruutudega (rohelised markerjooned või ruudud iga 15 cm järgi).Peenravaip on koduaias ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakattematerjal. See on vett ja õhku läbilaskev, tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip takistab umbrohtude arengut ja hoiab pinnase niiskena ning vähendab selle erosiooni. On vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip sobib kasutamiseks maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, puude- ja põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide alla jne.

Paigaldamine peenravaip laotatakse ettevalmistatud pinnasele, servad kinnitatakse ning terava noa abil lõigatakse X-kujulised istutus- või külviaugud. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta killustiku, puukoore vms. multšiga. Peab vastu kuni 10 aastat.

Eelised:
• neelates päikesevalgust pärsib kangas fotosünteesi ja pidurdab umbrohtude kasvu
• keskkonnasõbralik vähendades herbitsiidide ja teiste umbrohutõrjevahendite vajadust
• vähendades aurustumist säilitab mulla niiskust kuival perioodil
• vähendab oluliselt lillepeenarde hoolduskulu
• ultraviolettkiirguse suhtes vastupidav
• jahukastesse ja bakterhaigustesse nakatumise suhtes vastupidav.

Peenravaip

Puudused:

Püsililli on vaibaga kaetud peenral raske hooldada, jagada ja istutada. Samuti ei ole õhuvahetus läbi kanga nii hea kui loodusliku katte puhul ning seened ja mädanikud on kergemad tulema. Kiviktaimlas võib peenrakangas takistada padjandtaimede laienemist, kuna taimejuured ei saavuta kontakti aluspinnasega. Paljud aiapidajad ja -kujundajad aga on väike aias peenravaibast hoopis loobunud: kogemused näitavad, et tugevad umbrohud suudavad siiski kangast läbi tungida ning siis on nende juuri kangast juba tunduvalt raskem kätte saada.
Peenravaipa võiks koduaias kasutada üksnes seal, kus on vaja eraldada nt happeline turbakiht neutraalsest aiamullast, et need ei seguneks (turbapeenardel), samuti teekatte alla umbrohtu talitsema. Juuretõkkevaiba abil saab rajada istutusalasid suurte puude alla: istutusala süvend vooderdatakse vertikaalselt kangaga ja nii ei tungi suurte puude juured pinnakattetaimede kasvualale.

Tekstiilmultš