- harilik drüüas Dryas octopetala - harilik drüüas kasvab arktilises kliimas ja mägedes, Skandinaavia mägedes ning harvemalt ka mujal Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Eestis teda ei leidu. Taim eelistab kuivi kasvukohti, kus lumi sulab varakult; kasvab kruusasel ja kivisel lubjarikkal pinnasel, katab tihti suuri alasid . Harilik drüüas on väga aeglase kasvuga. Ta on väga vastupidav ja sobib hästi kiviktaimlasse.
- teravaõiene kastik Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster'- õied kollased sihvakas õisikus. Kasvab ka kergemas ja kehvemas mullas. Eriti tugeva kasvuga talvekindel kõrreline. Sobib asenduseks siidpöörisele.
- nurmnelk `Albus` Dianthus deltoides - madal padjandtaim. Moodustab tiheda rohelise vaiba, millest tõusevad 10-15 cm kõrgused õievarred, õied valged. Õitseb VI-IX. Sobib päikseline kasvukoht, kuiv ja toitainete vaene pinnas. Kiviktaimlasse, kuivadele niitudele ja nõmmeaeda.
- idamagun Papaver orientale - külmakindel ja vähenõudlik püsik õitseb juunikuus suurte erksate oranžide või punaste õitega. Sulgjagused lehed on kare karvased. Taim kasvab umbes 80cm kõrguseks. Peale õitsemist lehed kolletuvad ja lõigatakse tagasi. Eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal.
- harilik kassisaba Veronica spicata 'Ulster Dwarf Blue' - kõrgus 20 -30 cm , niiskuspelglik, pika õitsemisajaga ja kompaktse kasvuga.
.jpg)
- sinine käoking Acontimum napellus- tugeva püstise kasvuga kõrgus 100 cm, eelistab toitainerikast, veidi niiskemat mulda.
- arendsi astilbe Astilbe arendsii - püstise kasvuga, puhmikuline, tugevad õievarred kõrgus 50-200 cm
- kurekell Aquilegia caerulea- püstise kasvuga, puhmikuline, kõrgus 70 cm, õitseb juunis juulis
- suureõieline kellukas - Campanula persicifolia `Alba`kõrgus 60-80 cm / L 30-35 cm. Valgetel, laialt avatud õied, pidevalt tekib uusi säravaid kellukesi juurde. Viljakas vett läbilaskev aluseline muld.
.jpg)
Varjuline kasvukoht, happeline muld:
- hall eerika Erica cinerea - kuni 0,5 m kõrgune, püstine, vanemas eas lamavate võrsetega, looduslikult Kesk- ja Lääne- Euroopas, Briti saartel umbes nii, nagu meil kanarbik. Võrsed lühikarvased,lehed igihaljad. Viljad väikesed, kerajad valgeviltjad kuprad, valmivad septembris-oktoobris. Eelistab päikesepaistelist varjatud kasvukohta, ei talu kevadist päikest, sel ajal kannatab tugevasti. Vajalik kevadine katmine. Eelistab happelist mulda, nõrga juurestikuga ja juurkonkurentsi halvasti taluv. Haljastuses kasutada varjulisemates kohtades, mitte otseses päikesevalguses.
- hosta Hosta- enamasti lehtdekoratiivse taimena kasvatatav püsilill on külmakindlad ja väga hea kohanemisvõimega. Nad kasvavad hästi nii mõõduka kliimaga piirkondades kui ka lähistroopikas, kuid vajavad talvist puhkeperioodi, kus temperatuur oleks alla +4,5 C° vähemalt 3-4 nädalat aastas. Hostad vajavad toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda
- nipponi naistesõnajalg Athyrium nipponicum var pictum erineb roomava risoomi ja kimbuna kasvavate lehtede poolest. Ta on väiksem, lehed 12 - 20 cm laiad ja kuni 75 cm pikad (sellest laba 25-35 cm). Leheroots on 20-40 cm pikk.
- alpi kortsleht Alchemilla alpina - Mitmeaastane taim kõrgusega umbes 15 cm ja 30 cm läbimõõduga. Juunis- augustis ilmuvad harali okstele väikeste kollaste õitega õisikud. Kuid seda taime kasvatatakse lehtede pärast. Lehe ülemine pool on tumeroheline, alumine pool aga hõbedane, kaetud siidjate karvakestega. See taim kasvab hästi pimedates pragudes kivide vahel. Tal on üks huvitav omadus. See omadus on otseselt seotud leheplastika ehitusega - tema lehterja kuju ja pehmete karvaste lehtedega. Varahommikul või peale vihma kogunevad lehe keskossa ebamaised veetilgad. Need väikesed "briljandid" kaunistavad ka lehe servasid. Kombinatsioon kirkast rohelisest ja veetilkade läikest loob imelise mulje. Selline taimeosade veetilkade eritamine sai nimetuse gutatsioon ehk pisarate moodustumine.
.jpg)
Päikseline liigniiske kasvukoht
- soovõhk Calla palustris - võhaliste sugukonda kuuluva soovõha perekonna ainus liik. Taim on levinud jahedama kliimaga põhjapoolkera aladel: teda kasvab nii Kesk-, Lääne- kui ka Põhja-Euroopas.
- harilik varsakabi Caltha palustris - taime kõrgus 30-40 cm, vastupidavus väga hea, ei tohi istutada otse vette.
- sile iiris Iris l. laevigata - Jõulised kuni 4cm laiused mõõkjad lehed, mis heades kasvutingimustes on hallikassinised. Taimekõrgus 70-90 cm.
- ameerika kevadvõhk Lysichiton americanus - taimekõrgus 40- 50 cm, tuhmkollane õietõlvik, mida ümbritseb helekollane tuppleht.
.jpg)
- Midagi huvipakkuvat ka!
Harilik drüüas on Islandi rahvuslill ja alates 1989. aastast Norra Sør-Trøndelagi maakonnalill.
Soome rahvuslill- maikelluke
 |
| Harakkuljus Mägede külas Albu vallas |
Rootsi rahvuslill oli taimesüstemaatiku ja Rootsi Teaduste Akadeemia esimese presidendi Carl von Linne lemmiktaim. Pärimuse järgi oli suur teadlane taimesüstemaatikat koostades selle taime klassifitseerimisel eksinud. Hiljem andis Gronovius taimele perekonnanime Linnea, mis läks nii ka Linne põhiteosesse “Taimede liigid”.
Norra rahvuslill -harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks.
Taani rahvuslill - aasristik
 |
| Harakkuljus |
"Kõik hariliku on määratlenud harilikud inimesed harilike inimeste tarvis. See, kes läheb kohtumisele laane varjus kasvava armsa lillega, ei ole enam harilik inimene." . . .
. . . "Jõudsin kohale siis, kui valguslaigu serv puudutas esimesi harakkuljuse õisi. Panin varustuse samblale ja põlvitasin maha lilli silmitsema. Nüüd sai kõik selgeks. . . Tervelt veerand sajandit olen põhjamaa loodusest otsinud lihtsaid asju - radu inimlike rõõmude lätetele, märke, mis juhataksid neile radadele. Tean, need lätted on püsivad, igipuhtad, nad on olemas. Rajamärkide saladus seisneb tunnetuses. Nad on hetkelised need märgid.
. . . ja ei saa seletada sedagi, mis neist hetkedest jääb inimese hinge. Hingetäiuse poole ei ole võimalik rännata turismimarsruute pidi. Need on liiga porile tallatud."
Selliseid mõtteid ümbritseva kohta tekitasid need haprad õied elu kogenud mehes. . . Olen otsustanud, see suvi tahan ka mina kohtuda selle roosade õite ja magusa lõhnaga kaunitariga . . .kui leian ta, tabab ehk mindki sarnane lummus. . . seni püsin ootusärevana . .
Süsteem APG II (20 03) eraldas nad omaette harakkuljuselised eraldi sugukonnaks uniohakalaadsete seltsis. Varem kuulus harakkuljuse perekond kuslapuuliste sugukonda.
Harakkuljus on igihaljas poolpõõsas. Taime vars on peen, läbimõõt umbes 1 millimeeter. Harakkuljuse varred kasvavad enamasti 20–40 cm pikkuseks, harva ka kuni meetriseks.
Harilikul harakkuljusel eristatakse kolme alamliiki:
- Linnaea borealis subsp. borealis, levinud Euroopas
- Linnaea borealis subsp. americana, levinud Põhja-Ameerikas
- Linnaea borealis subsp. longiflora, levinud Aasias
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_dr%C3%BC%C3%BCas
http://www.kollektsioonaed.pri.ee/Pusikudhttp://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/dianthus_deltoides_albus_nurmnelk_albus.html
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2035
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/308
http://garden.ee/?m1=57&scat=3&prod=386
https://www.bluetenblatt.de/shop/stauden/dianthus_deltoides_albus_9.php
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=386&cid=161&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2543
http://et.wikipedia.org/wiki/Harakkuljushttp
://et.wikipedia.org/wiki/Tiik
http://et.wikipedia.org/wiki/Soov%C3%B5hk
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1453
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1444&cgid=
