Mõju pinnase omadustele, kasutamine.
Mullaparandusainete hulka kuuluvad ained, mida lisatakse mulda kohapeal eelkõige selleks, et hoida või parandada mulla füüsikalisi omadusi, ning mis võivad parandada mulla keemilisi ja/või bioloogilisi omadusi või aktiivsust.
Mõnede eriotstarbeliste haljasalade rajamisel esineb vajadus näiteks vähendada kasutatava kasvupinnase mahukaalu, suurendada selle veemahutavust, vähendada soojusjuhtivust jms. On olemas nii mineraalseid kui polümeerseid materjale, mille lisamine kasvupinnastele mõjutab nende omadusi vajalikus suuna. Aiamulda võib parandada ka osade kaupa või peenarde kaupa. Alati ei ole vajagi kogu aia lõimise sarnaseks muutmine. Ühe aiaosa võib kujundada kergema ja teise raskema lõimisega ning kasvatada neil vastavate mulla nõuetega kultuure.
Kehvade muldade hulka kuuluvad mullad, kus elab liiga vähe mikroorganisme, liivapinnased on eriti vaesed orgaaniliste ainete poolest, ei hoia niiskust ja ei seo toitaineid. Samuti on turbapinnas liiga niiske ja happeline, mistõttu toitainete hulk pole seal enamus taimedele piisav.
Mulla parandamisel tuleb alustada pinnase uurimisest. Lihtsaim moodus on muld kergelt läbi kaevata, et kontrollida vihmausside olemasolu, mis viitavad mullaorganismide rohkusele. Mineraalainete sisaldust ja pinnase kontsentratsiooni (pH) on võimalik ka ise vastavate proovide abil mõõta või saata pinnaseproovid laboris analüüsimiseks.
Mullastruktuuri moodustumine
Mullastruktuuri määravad üksikud mullaosakesed, nende kogunemine agregaatideks ja poorid nende vahel. Saviosakesed ja mõned huumusained mängivad olulist rolli sõmera struktuuri moodustumisel. Samuti mängivad sõmera struktuuri moodustumisel rolli elektrilised laengud. Teraline struktuur, kus üksikud mullaosakesed ei ole omavahel koos, esineb tüüpiliselt sõreda pinnase puhul nagu liivmuld. Teralise mulla struktuur on massiivne, kui üksikud osakesed moodustavad ühtse massi.Kui struktuur on halb, ei kasva taimed hästi ja omandavad toitained nii hästi kui muld seda võimaldab. Lisaks keskkondlikule riskile mõjutab halb mullastruktuur ka majanduslikult, näiteks saagikuse vähenemise, hea kasvupinnase saamiseks vajaliku töömahu suurenemise ja toitainekao läbi.
Mulla parandamisel kasutatavaid aineid võib jagada:
- mineraalsed
- orgaanilised
- keemilised
- tehislikud
Tehislikud:
- Perliit on vulkaanilist päritolu mineraalidest termiliselt paisutatud, kärjekujulise ehitusega kerge materjal. Perliit parandab kasvupinnase õhurežiimi ning niiskustasakaalu ning avaldab seega soodsat mõju taimejuurte varustatusele õhu ning veega. Reaktsioonilt on perliit neutraalne. Ta on vaba ka haigustekitajatest ning kahjuritest. Osakeste läbimõõdu poolest on perliit võrreldav liivaga. Siiski ei sobi perliit lisandiks turbapõhistesse kasvupinnastesse, kuna tulenevalt väikesest mahukaalust ei segune ta turbaga kuigi ühtlaselt.
- Vermikuliit Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas pehme läikiv kivim, mida kasutatakse mullasegudes niiskuse hoidmiseks ja õhustatuse parandamiseks. Vermikuliit tõstab mõnevõrra kasvupinnase aluselisust, mistõttu väheneb lupjamistarve. Ka vermikuliidi mahukaal on väike, mistõttu seguneb halvasti turbaga
- Zeoliit Zeoliidi all mõistetakse vulkaanilistes piirkondades leiduvaid erinevaid alumiiniumsilikaate, mille osakeste läbimõõt on võrreldav liivaosakeste läbimõõduga. Zeoliitidel on väga suur veesidumisvõime ja katioonivahetuspotentsiaal on väga kõrged. Tänu nendele omadustele on zeoliiti kasutatud näiteks toitainete kandjana kasvupinnastes, mille katioonivahetuspotentsiaal on madal. Zeoliit seob hästi ka lämmastiku ammooniumühendeid ning mõningaid radioaktiivseid elemente nagu näiteks strontsiumi (Sr) ja tseesiumi (Cs). Zeoliiti kasutatakse ka mõningate väetiste täiteainena.
- TerraCottem Lisaks looduslikku päritolu mullaparandusainetele on olemas ka mõningaid veemahutavust suurendavaid polümeerseid lisandeid. Tavaliselt valmistatakse sellised sünteetilised „kastmisgraanulid“ toornaftast. Polümeeride veemahutavus varieerub suures ulatuses ning oleneb konkreetsest polümeeritüübist. Veemahutavust mõjutava polümeerse lisandi näitena võib nimetada TerraCottemit, mis on võimeline siduma ca 100-kordse koguse vett, võrreldes lisatava aine mahuga. Eelpool loetletud lisaainete kasutamine ei ole mõeldav suuremahuliste haljastustööde juures, vaid pigem suvikute kasvupinnaste omaduste parandamiseks, valikmurude, konteinerhaljastuse, katusehaljastuse jms rajamiseks.
- Kergkruus ehk keramsiit Kergkruusa tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150° C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks, mille mahukaal oleneb konkreetse materjalipartii graanulite läbimõõdust. Kergkruusa toodetakse Eestis kolmes erinevas fraktsioonis. Kergkruusa mikropoorid (läbimõõduga alla 10 μm) on taimedele vajaliku hapniku reservuaarideks ning suurendavad ka kasvupinnases leiduva vee liikumist. Purustatud kergkruusa kasutatakse näiteks katusehaljastuse rajamisel, aga ka soojusisolaatorina vältimaks pinnase läbikülmumist kohtades, kust lumi tuleb pidevalt ära vedada.
Lupjamise ja väetamise eesmärgiks on toota just sellise reaktsiooni ja sellise toiteelementide sisaldusega kasvupinnasemass, mida konkreetse haljastusobjekti rajamiseks vajatakse. Täpse tulemuse saamist hõlbustab, kui kasvupinnase toorainete pH ja toiteelementide sisaldus on teada. Sel viisil on lihtsam hankida turul saadaolevast väetiste valikust sobiv toode, korvamaks toiteelementide või lubiaine vajadust.
Lubiaine lisamine peab tingimata tuginema eelnevale laboratoorsele analüüsile. Juhul, kui kasvupinnase ühe komponendina kasutatakse komposte, tuleb veenduda täiendava lupjamise vajaduses, kuna kompostid on sageli aluselise reaktsiooniga ning mõjutavad sellega ka toodetava kasvupinnase reaktsiooni. Sageli on ka komposti toiteelementide sisaldus küllalt kõrge, mis seab koguselised piirid tema osatähtsusele kasvupinnases. Ka toiteelementide omavaheline suhe ei pruugi kompostis olla alati taimekasvatuse seisukohalt optimaalne. Seetõttu on analüüsitulemuste hoolikas tõlgendamine enne toodetava kasvupinnase täiendavale väetamisele asumist igati näidustatud.
Kiiretoimelised väetised võivad esineda nii liht- kui kompleksväetistena ning neid võib kasutada nii kasvupinnasesegude põhiväetamisel kui ka neile pinnastele rajatud haljastuse edasisel hooldamisel. Väetiste kiire mõju tagab kasvupinnase optimaalne niiskusrežiim. Pealt väetamise korral on vajalik intensiivne kastmine.
Lubiväetiseid võib liigitada:
- tolmjateks lubiväetisteks (põlevkivituhk, klinkritolm)
- karbonaat kivimite jahudeks nt (lubjakivi, dolomiit),
Dolomiidijahu - sisaldab CaCO 95% Lubjakivi ja dolomiidijahu toimivad aeglasemalt kui klinkritolm ja tolmpõlevkivituhk.
- kohalike kütuste tuhaks (puu, turvas)
Lubja mõju mullale on järgmine:
Parandab mulla struktuuri
Muudab rasked ning kleepuvad mullad paremini haritavaks
Vähendab mulla happesust
Soodustab, mikroorganismide elutegevust mullas ning edendab seega kõdunemisprotsesse
Mõjutab taimede võimet vastu võtta toitaineid
Takistab mõningate taimehaiguste levikut
.jpg)
Mulla (kasvupinnase) olulisemaid omadusi on selle reaktsioon, mis määrab suuresti ära pinnase füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste omavahelise mõju ja vastasmõju.
Mullareaktsiooni nimetatakse vesinik-ja hüdroksiidiioonide teatud kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende ioonide hulgalisest vahekorrast on kasvupinnas kas happeline neutraalne või aluseline. Seda tähistatakse leppeliselt sümboliga pH, millel on arvuline väärtus.
Reaktsiooni arväärtuste järgi klassifitseeritakse muldi ning kasvupinnaseid järgmiselt:
ph kuni4,5...tugevasti happeline
4,6 . . .5,5....mõõdukalt happeline
5,6 . . .6,5....nõrgalt happelised
6,6 . . .7,2....nõrgalt happelised
üle 7,2 .....aluselised
Enamiku kultuurtaimede jaoks on toitumiskeskkond soodsaim, kui pH on neutraalne või nõrgalt happeline pH 5,5...7 . Erandiks on hapulembesed taimed. Kasvupinnase pH mõjutab tema mikrobioloogilist aktiivsust ning sellega ka struktuuri välja kujunemist. Enamiku kasulike bakterite toimimiseks sobiv pH vahemik on6...7,5. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele. Kasulike mikroorganismide asemel hakkavad happelises keskkonnas arenema mitmed haigusetekitajad ning roisubakterid. Samas langeb mikroorganismide aktiivsus ka aluselises keskkonnas.
Soovitused:
- Lubjatakse tavaliselt sügisel, millele järgneb mulda segamine. Poole normist võib mulda viia sügisel ja poole kevadise mullaharimise käigus.
- Murude hooldusel kasutatakse varakevadist lupjamast. Klinkritolm normiga 300g/m2 vähendab sambla levikut. Rohukamaraga pinda lubjata kuiva ilmaga.
- Puuvilja- ja marjaaeda külvata klinkritolmu 300...400 g/m2-le. Puutuhka anda normiga 100...300 g/m2-le.
- Klinkritolmu saab kasutada maa sügisesel ettevalmistamisel 0,5-1,5 kg/m2
- Turba neutraliseerimiseks lisada 7-8 kg/m3 klinkritolmu
- Happelisi muldi on soovitav lubjata iga 4...7 a järel. (S.Tooding õppematerjal)
Mineraalsed
Mineraalsete maaparandusainete gruppi kuuluvad liiv, kruus, savi. Kui muld on liivane, siis saab tema sidusust ja veepidavuse võimet suurendada savi lisamisega. Raske savimulla veeläbilaskvust ja struktuuri saab parandada liiva lisamisega ning orgaanilise multšiga, mis hiljem kaevatakse mulda.
Mida suurem on parandamiseks kasutatava mulla huumuse ja toitainete sisaldus, seda tõhusam on lõpptulemus.
Hea on kasutada mullafreesi. Savist pinda kattev must mullakiht on tavaliselt kaunis õhuke ning esimese asjana tulekski peamine mullakiht umbes 15-20 sentimeetri sügavuselt läbi kaevata ja ümber keerata. Kõige hõlpsam on seda teha mullafreesi abil, aga tavaline aia- või kartulihark sobib samuti suurepäraselt.
 |
| Mullaparandusaine lisamiseks tuleb see maapinna sisse kaevata |
Maaparandusaine ei tohi olla väga peene teraline. Parim on kuni 10mm suuruse teraga maanteekruus.
Üsna raske on lisada mulda savi, eriti kui see on suurtes mittemurenevates kamakates. Läbi külmumine talve jooksul murendab aga savi üsna hästi.
Orgaanilised maaparandusained on:
- turvas
- põhk
- puidujäätmed (puukoor, saepuru)
- puude ja põõsaste lehed
- rohu- ja muruhekslid
- kompostid
- sõnnik jm
Neid võib viia otse mulda või siis komposteerida.
Turba segamine mulda aitab seda õhurikkamaks ja vettpidavamaks muuta. Kasutada võib nii madalsoo- kui ka rabaturvast .Sõltuvalt mineraliseerumise (lagunemise) astmest on nende mullas püsimise aeg erinev.
Vähe lagunenud rabaturvas suurendab oluliselt mulla vee sidumisvõimet ja õhustatust, kuid ka mineraliseerub suhteliselt kiiresti. Turvast lagundavad mikroorganismid vajavad toiduks lämmastikku ja võtavad seda esialgu mullavarudest.
Seepärast tuleks väetamata rabaturba mulda viimisel anda lisaks väike kogus lämmastikväetisi, et taimed puudust ei kannataks. Mikroobide kehades seotud lämmastik vabaneb hiljem ja on taimedele omastatav.
Seepärast tuleks väetamata rabaturba mulda viimisel anda lisaks väike kogus lämmastikväetisi, et taimed puudust ei kannataks. Mikroobide kehades seotud lämmastik vabaneb hiljem ja on taimedele omastatav.
Rabaturvas on happeline, seda on vaja lubjata. Võib lisada ühe kuupmeetri turba kohta näiteks:
· 6…7 kg põlevkivituhka või klinkritolmu
· 7…8 kg lubjakivi- või dolomiidijahu.
Must hästi lagunenud madalsoomuld püsib mullas kauem ning rikastab seda huumuse ja lämmastikuga. Sobib nii liiv- kui ka savimuldade parandamiseks.
Et tõsta mulla huumusesisaldust 1% võrra, tuleb lisada 150 l turvast 7…10 m2 kohta ning viia see 15 cm sügavusele.
Kompostid on head mullaparandajad.
· varustab mulda taimetoitainetega
· lisab huumust
· ergutab mulla bioloogilist elu
Nagu turba puhul, nii mõjutab ka komposti mineraliseerumise aste tema maad parandavaid omadusi. Hästi lagunenud kompost sisaldab küll vähe lämmastikku, kuid on üsna hea mullastruktuuri parandaja. Asjatundjate arvates on taimejäänustest tehtud kompost hea mullastruktuuri parandaja, kuid toitaineid sisaldab suhteliselt vähe.
Sõnniku- ja majapidamisjäätmete kompostid lisavad mulda rohkem toitaineid, kuid lagunevad mullas kiiremini ega mõjuta mullastruktuuri nii soodsalt kui taimejäänuste kompost.
Kompostimaterjal on piisavalt lagunenud siis, kui enam pole näha, millest see esialgu koosnes ja sellel on meeldiv mulla lõhn.
Kui töödeldav pinnas on ettevalmistatud, tuleb sinna huumus peale laotada. Selleks on hea lameda otsaga labidat kasutada ning kompost lihtsalt mulla peale laiali loopida. Tulemus peaks siiski võimalikult ühtlane jääma. Lisaks lämmastikule ja muudele taimede kasvuks vajalikele toitainetele sisaldab kompost ehk kuumus ka erinevat tüüpi kasulikke baktereid ja mullaseeni. Erinevad mikroorganismid aitavad lagundada taimede jäänuseid ja hoiavad mulla heas korras. Huumusega segatud muld peaks omandama märksa tumedama värvuse ning tunduma vähem teraline. Peos kokku pigistatud muld peaks vormi hoidma.
Valminud kompost laotatakse maapinnale hilissügisel või kevadel ja viiakse harimisriistadega pindmisse, maksimaalselt 10 cm paksusesse mullakihti. Kompost on ka hea lillepeenarde ja põõsaste kattematerjal ning tänu heale pH- väärtusele sobib ka lupja mittetaluvatele taimedele.
Puulehed
Sügisel kokku riisutud puulehed on nutikas kompostihunnikusse viimise asemel laotada peenramaale ja mulda kaevata või hakkida. Need lagunevad kiiresti, jättes mulda taimetoitaineid ja huumust. Haigustest tugevasti nakatunud viljapuude lehti ärge sel moel siiski kasutage.
Saepuru, puidulaastud ja -hake
Neid võib kasutada õhuvaese mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks või lisada komposteeritavale materjalile. Taimetoitaineid sisaldub puidujäätmetes vähe. Aiamaal kasutamiseks sobib paremini lehtpuusaepuru, v.a paju ja tamme oma, kus on palju parkaineid. Okaspuusaepuru sisaldab vaikusid ja vahasid ning kõduneb seetõttu aeglasemalt. Laske sel enne mulda viimist lahtiselt õhu käes seista, et taimedele kahjulikud ained laguneksid. Saepuru jm puidujäätmeid võib ohtralt kasutada vaarikate multšiks, aga 2–4 cm paksuse kihina sobib see paljudele teistelegi püsikultuuridele. Et saepuru lagundavad mikroobid mulla toitainevarusid ei vähendaks, andke juurde veidi lämmastik- ja fosforväetist. Kuna enamiku puuliikide saepuru on happeline, lisage iga ämbritäie kohta mõni peotäis lubiainet.
Sõnnik suurendab mulla bioloogilist aktiivsust. Tavaliselt antakse 100 m2 kohta 1m3 hästi kõdunenud sõnnikut. Laudasõnniku kvaliteet varieerub tihti, olenedes selle liigist ja hoidmisest. Et sõnnik annaks hea efekti, tuleb see peale laiali laotamist viia võimalikult ruttu mulda. Ükskõik mida te mullale lisate, segage see hästi sisse. Ärge pange komposti vm lihtsalt istutusauku, see põletab juuri ja häirib kogu taime kasvu.
Kasutatud allikad:
S.Tooding, Õppematerjal
A.Mölder, Haljasalade kasvupinnased ja multšid, 2012
http://juhendaja.ee/savise-mulla-parandamine-0582samm0/
http://juhendaja.ee/savise-mulla-parandamine-0582samm0/
